ESTONIA KAEVANDUS Rauno Volmar

Eesti on Euroopas ja OECD-s kõige süsinikuintensiivsema majandusega riik. Maailmapanga 2014. aasta andmetel on meie süsiniku jalajälg elaniku kohta maailmas 17. kohal. Põhjus on põlevkivienergia, mis annab ligi 80% meie kasvuhoonegaasidest. Väiksema panuse annavad transport, põllumajandus, tööstus ja jäätmed, kuid ka nendes sektorites tuleb kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Ilma selleta ei ole Eestil võimalik täita 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke.

Niisiis võiks arvata, et Eesti tunneb end Katowices sel nädalal lõppeval ÜRO kliimakonverentsil ebamugavalt, kuid keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul see nii ei ole. Ta rõhutab esmajoones, et Eesti on regioonis ainus põlevkivist elektrit tootev riik, seega ekspordime me suure osa välja ja meie kasvuhoonegaaside jalajälg jaotub tegelikult ümberkaudsete riikide, sealhulgas Läti, Leedu ja Soome vahel.

Peale selle on Eesti täitnud edukalt oma taastuvenergia eesmärke: juba kaks aastat tagasi oli meil täidetud 2020. aastaks seatud 25% siht. „Samal ajal tunnistavad riigid, kes kutsuvad kliimakonverentsil üles suuremale ambitsioonikusele, et nad pole oma eesmärki täitnud ega suudagi seda teha,” toob minister näiteks Hollandi, kes on kliimateemadel üks aktiivsemaid eestkõnelejaid. Eesti on oma eesmärgi täitnud suisa ülejäägiga, nii et müüb seda riikidele, kes oma eesmärkideni ei küündi, näiteks Luksemburgile. „Samal ajal, kui Holland rääkis kliimakonverentsil, et peame tõstma oma ambitsiooni, pakkusin mina talle meie taastuvenergia ülejäägi ostmist.”

Avalehele
135 Kommentaari