Kui detailselt täpne olla, siis Adeni lahe piirkonnas on Eesti piraadikütid olnud vaid kaks ja pool nädalat, sest ligi kaks nädalat kulus 13. novembril Eestist lahkunud meeskonnal patrullipiirkonda jõudmiseks.

„Oleme kohanud ja kinni pidanud kontrolliks erinevaid väikealuseid, et veenduda, et tegemist ei ole piraatidega, kuna sama tüüpi aluseid kasutavad oma tegevuses ka piraadid. Lisaks oleme osalenud toiduabi vedava laeva kaitsmisel,” raporteeris Eesti Päevalehele laevakaitse meeskonna ülem vanemleitnant Rait Luks.

Meeskonna esimene ülesanne oli kaitsta Adeni lahes Somaalia lipu all sõitvat laeva Fadhil Rabi, mis viis Berbera sadamast Boosaasosse toiduabi. Saksa fregati Hamburg pardal on mehed Luksi sõnul pidevas valmiduses, et võtta sappa või mehitada kaitseväelastega uued humanitaarabi vedavad laevad.

Seni on Eesti meestel olnud piraatidega vaid üks kokkupuude. Tulevahetuseks siis õnneks ei läinud. „Relvi oleme pidanud kasutama ainult laskeharjutuste läbiviimiseks, et hoida püsivalt kõrget taset tegutsemiseks olukordades, mis nõuavad relvade kasutamist,” selgitas Luks.

Eri taktikad

Humanitaarlaeva turvamine võib piraadiküttide selgituse järgi toimuda erinevalt. Mitte alati ei pea sõjalaev sõitma turvatava aluse vahetus läheduses. Vahel piisab vaid mõne mehe paigutamisest turvatavale alusele. „Kolmanda variandina kasutatakse nii sõjalaeva kui ka laevakaitse meeskonna osaluse kombinatsiooni,” selgitas Luks.

Esimesel Eesti meeste osa-võtul toimunud turvamisel kasutati just viimati nimetatud, kombineeritud turvamist. „See on kõige kindlam, kuna piraatide poolt kasutatavaid väikseid kiirpaate on pimedal ajal suhteliselt keeruline avastada,” lisas Luks.

Laevakaitsemeeskond saabub Eestisse tagasi aprillis.

Enamik aega kulub vahipostil viibides

•• Eesti Päevaleht palus Somaalia ranniku lähedal viibiva laevameeskonna juhil kirjeldada üht tüüpilist missioonil viibija tööpäeva. Selgus, et see on täis rutiini ja drilli.

•• „Tavaline päev möödub vahis olles, enda ja oma varustuse eest hoolitsedes ja väljaõppe taset hoides. Laevas  kehtib kolme merevahi süsteem, kus igas vahis osaleb kolmandik laevakaitsemeeskonnast. Keskmine päev kaitstaval laeval tähendab mees-konnale kõrgendatud valmisolekut ja valvsust kiireks piraatide avastamiseks ja kallaletungi tõrjumiseks. Laev patrullib omal kindlal patrullalal ja korraldusel turvab kas konvoisid või kõrgendatud riskiastmega laevu,” rääkis Luks.

•• Eesti piraadiküttide maale saamine sõltub suuresti nii laevale antud ülesannetest kui ka varude täiendamise vajadusest. Üldjuhul pääsevad piraadikütid maale korra kahe-kolme nädala jooksul. Aga kuna laeval on ka sadamas vahirutiin, osaleb kolmandik laevaperest iga päev ka sadamavahis.