Priit Simson

Eileõhtuses “Pealtnägija” saates teatas Eesti Raudtee endine suur- omanik ja juht Edward Burkhardt, et Reformierakond pressis ER-i eestlastest osanikelt välja miljoni euro suurust toetust.

Eile Eesti Päevalehega vestelnud ER-i nõukogu endine president ning BRS-i üks osanikke Burkhardt ütles, et Reformierakond küsis BRS-i eestlastest osanikelt miljoni euro suurust toetust erakonna valimiskampaaniale. “Toetust saades lubasid nad kindlustada, et ER-i taasriigistamise otsus riigikogus ikkagi vastu võetaks,” ütles Burkhardt ja lisas, et temale rääkis sellest hiljem üks BRS-i eestlasest osanikke.

“Eestlased maksmist minu teada eriti ei kaalunudki. Nad keeldusid, aga Reformierakond hääletas ikkagi raudtee taasriigistamise poolt,” ütles Burkhardt. Tema teada eestlased alt-käemaksu küsimise osas politseisse ei pöördunud.

Väidetavalt pöördus peaministripartei esindaja BRS-i osaniku Jüri Käo poole novembri alguses. Käo keeldus maksmisest. Kuuendal detsembril, enne kui Reformierakonna riigikogu fraktsioon otsustas, kuidas samal päeval riigikogu suures saalis hääletada, helistas erakonna esindaja väidetavalt uuesti Käole. Küsitav summa oli langenud 400 000 euroni. Kuigi ka seda summat Reformierakond ei saanud, toetasid nad hääletamisel ikkagi raudtee riigile tagasi ostmist.

Jüri Käo kinnitas eile õhtul, et tema käest ei ole keegi Reformierakonnast ER-i tehingute eest raha küsinud. “Ma ei saa aru, mis toimub. Ma arvan, et tegemist on erakondadevahelise poliitilise võitlusega enne valimisi,” ütles Käo.

“Burkhardt on Eesti riigis väga pettunud ja minu meelest on tal selleks ka väga kaalukad põhjused. Aga minu käest ei ole raha küsitud ja mina ei ole Burkhardtiga sellel teemal vestelnud,” kinnitas Käo.

Samuti BRS-is osalust omanud Guido Sammelselg ei kinnitanud samuti Burkhardti juttu. “Noh, las Burkhardt tegeleb sellega ise. Tema on teema üles võtnud ja millegi peale solvunud,” ütles Guido Sammelselg. Küsimuse peale, kas ta eitab, et keegi Reformierakonnast on temalt raudtee tagasiostmise eest raha nõudnud, vastas Sammelselg: “Ei taha tema (Burkhardti – H.R.) asjadesse sekkuda. Las ta valib ise oma sõnu.”

ER-i juhtkonda kuulunud Riivo Sinijärv teatas, et tema ei taha mineviku kohta üldse mitte mingeid kommentaare anda.

Reformierakond lükkab ümber

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal lükkas Burkhardti süüdistused ümber. “Pealtnägijale antud intervjuus nimetab ta kogu Eestit sisuliselt Vene riigi käsilaseks ja väited Reformierakonna osas ei erine sellest Eesti riiki puudutavast ütlusest,” lausus Michal.

Michali sõnul võis Burkhardt nüüd selliste avaldustega esineda, kuna tal ei ole enam midagi kaotada. “Eesti riik on raudtee tagasi ostnud ja Burkhardti jaoks on nüüd kõik läbi. Ta on kogu aeg Eesti riiki suhteliselt üheselt suhtunud,” ütles Michal.

Samas jättis Reformierakond otsustamise, kuidas riigikogus hääletada, viimasele minutile. “Jah, sest meie inimestel oli suur hulk küsimusi. Vahetult enne otsustamist arutasime küsimust majandusministriga,” selgitas Michal. “Ütlesime algusest peale, et peame raudtee tagasiostu võimalikuks, kui hind on õige ja tehing riigile kasulik,” lisas Mi-chal.

Michal ei eita, et Reformierakond on näiteks Jüri Käolt varem toetusi saanud. “Suhtleme enamiku Eesti ettevõtjatega, eriti suurematega. Aga need kaks asja pole kunagi seotud olnud ja vorst vorsti vastu tehingutega pole me kunagi arvestanud.”

Majandusminister Edgar Savisaar ütles eile õhtul, et Burkhardti jutt on spekulatsioon, millega ta kaasa minna ei saa.

Raudtee müük ja ost

Raudtee erastamise ja tagasiostmise kronoloogia

•• Riik müüs 2001. aasta aprillis BRS-ile 66% Eesti Raudtee aktsiatest. Sõlmiti nii müügileping (erastamisleping) kui ka aktsionäride leping. Aktsiate omandiõigus läks BRS-ile üle 31. augustil 2001.

•• 2005. aasta lõpus teatasid BRS-i omanikud ER-i aktsiate müügisoovist.

•• 17. jaanuaril allkirjastasid BRS ja riik ühiste kavatsuste protokolli, mille alusel algasid läbirääkimised.

•• 6. veebruaril teatas BRS läbirääkimiste lõppemisest, sest riigi pakkumine neid ei rahuldanud.

•• 10. veebruaril 2006 esitas BRS riigi vastu hagi rahvusvahelisele investeeringuvaidluste lahendamise keskusele. BRS-i hinnangul on Eesti riik rikkunud Eesti ja USA ning Eesti ja Hollandi vahelist investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. Nõue tekitatud kahju hüvitamiseks on üle 340 miljoni euro.

•• 15. veebruaril 2006 esitas BRS hagi Stockholmi kaubandus-tööstuskoja vahekohtusse. BRS on seisukohal, et riik on oma tegevusega rikkunud ER-i aktsionäride lepingut ning sellega on BRS-ile tekitatud kahju, mille suurus ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse.

•• 16. detsembri pärastlõunal andis riigikogu häältega 53:13 loa Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmiseks.

Väljavõte intervjuust

Burkhardt: poliitikuid mõjutab venelaste raha

ETV “Pealtnägija” saates Mihkel Kärmasele antud intervjuus ütles Edward Burkhardt muuhulgas, et raudteelt tulev Vene raha mõjutab otseselt poliitiliste otsuste tegemist Eestis.

“Pole kindlasti mingi saladus, et Keskerakond on olnud erakond, kes on juhtinud vaenulikku suhtumist ER-i erastamise suhtes. Aga nad pole olnud üksi. Nende partnerid Reformierakonnast olid sarnase suhtumisega, isegi nad ise olid algul  ER-i erastamisega seotud,” leidis Burkhardt.

•• Milline kokkulepe oli koalitsiooniparteidel raudtee suhtes?

Minu jaoks on üsna selge, et raudtee on tegelikult see liim, mis hoiab Reformierakonda ja Keskerakonda koos.

•• Kuidas nii?

Esiteks, siit tuleb raha. Ja raha on poliitikas sama oluline nagu igas muus ettevõtmises.

•• Oodake, te ütlete, et raha tuleb raudteelt. Seletage lähemalt? Kuidas?

Raha tuleb venelastelt, et toetada teatud poliitilisi tulemusi siin riigis. See läheb poliitikutele ja nende erakondadele.

•• See on üsna tõsine väide.

Jah, on.

•• Kas teil on selle toeks mingeid tõendeid?

Ma vaatan, kuidas nad käitusid. Ja ma küsin: miks peaks see valitsus astuma samme, et hävitada oma riigi ainsa raudtee majanduslik tasuvus? Miks peaks nad suure mõnuga hävitama erastamise, mis töötab hästi? Miks peaks nad kulutama 2,5 miljardit krooni maksumaksja raha, et soetada äri, mis suudaks olla majanduslikult tasuv iseseisvalt?

•• Ja vastus kõigile neile küsimustele on?

See taandub ainult venelaste poliitilisele mõjule. See on ainus vastus.

•• Lühidalt ütlete te ju, et Eesti valitsus sööb Moskva peost.

Siin on mängus suur rahavool, mis toidab Eesti poliitikat, mitte valitsust.

•• Poliitikute erapangaarveid?

Kas neid või siis erakondade rahakirste. Ma ei tea, ma pole rahavoogu näinud, kuid olen näinud selle tulemusi.

/.../

•• Saan aru, et mingil hetkel ligineti teile väga konkreetse pakkumisega, et te peaksite andma üsna suure annetuse ühele koalitsiooniparteile.

Mulle ei liginetud isiklikult, kuid meie Eesti-kolleegidega võeti ühendust ja nemad kandsid mulle hiljem ette, et Reformierakond palus neil teha ühe miljoni euro suuruse annetuse, et tagada erakonna toetus taasriigistamisele. See lükati tagasi. Hiljem mulle öeldi, et nõuti veel poolt miljonit ja ka sellest keelduti. Ma ei usu, et üldse mingit annetust tehti. Ma loodan, et seda ei tehtud, mina igatahes ei teinud.

/.../

Loe veel: