Eesti Raudtee jagunemine avab ukse erakapitalile
Eesti Raudtee on alustanud jagunemist, mille käigus sünnivad ettevõttele kaks tütarfirmat: infrastruktuuri haldav aktsiaselts EVR Infra ning vedusid korraldav aktsiaselts EVR Cargo. Seega saab juriidiliselt võimalikuks osa Eesti Raudtee erakätesse andmine, sest rööbaste ja muu infrastruktuuri taaserastamise on riigiettevõtetesse erakapitali kaasamise mõjusid uuriva majandusministeeriumi esindajad välistanud.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase lausus, et peamine eraldi firmade loomise põhjus on ettevõtte tegevusest selgema ülevaate loomine. Ehkki infrastruktuuri kasutamise tasudest kaubavedu ei toetata, muutub raamatupidamine avalike suhete juhi väitel eraldi ettevõtte puhul läbipaistvamaks.
Ühtlasi märkis Glase, et võimalik vedude erastamine on samuti üks jagunemise tausttegureid.
“Praegu neid variante ministeeriumis alles uuritakse, aga loogilisem on investori leidmine kaubavedude ja ekspedeerimise poolele. Selge on see, et kui ettevõttes on erakapital, siis on Euroopa Liidust infrastruktuuri arendamiseks raha saada keerulisem.”
Loodavate tütarettevõtete täpne varade maht ei ole Glase sõnul paigas enne, kui aktsionäride üldkoosolek jagunemise heaks kiidab. See peaks juhtuma kuu lõpus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi väitel ei ole riigiettevõtte jagamise algatamine kaubavedude võimaliku erakätesse andmisega seotud.
Aasta vana plaan
“Strateegia, et veod ja infrastruktuur eraldi ettevõtete alla tõsta, pandi paika juba aasta tagasi,” lausus majandusminister. “Eesmärk on see, et raudtee eri tegevusvaldkondade kulud ja tulud muutuksid läbipaistvamaks.” Partsi sõnul pole jagunemisel mõju ka eurotoetuse raudteele toomisele.
Ministeeriumis koostatava riigiettevõtetesse erakapitali kaasamise analüüsi tulemused pole minister Partsi kinnitusel veel tema lauale jõudnud. “Töö käib, aga praegu ei ole suurt öelda.”
Eesti Raudtee jagunemine kavatsetakse lõpule viia järgmise aasta alguseks. Urmas Glase sõnul raudtee-ettevõtte igapäevategevusele ja töötajatele struktuurimuudatusel mõju ei ole.
Guido Sammelselg: ei iial enam
•• Eesti Raudtee enamusosalus erastati 2001. aastal, ent 2006. aasta lõpul ostis riik Baltic Rail Service’ilt (BRS) 66 protsenti aktsiatest 2,35 miljardi krooni eest tagasi.
•• “Mina Eesti riigis sellist asja küll enam iialgi kaela võtta ei taha,” välistas Sammelselg võimaluse, et Eesti Raudtee arendamisega võiksid taas tegelema hakata äsjased osanikud.
•• Sammelselg ei osanud öelda, kas Eesti Raudtee vedude poolele õnnestuks praeguses kaubavedude nutuses olukorras hea erainvestor leida.
•• “Huvilisi oli omal ajal küll, aga kõik need olid ida poolt,” märkis Sammelselg.
