Kaitseministeeriumi revideerinud riigikontroll avastas 1999. aasta novembris, et Eesti on maksnud Iisraeli firmale TAAS Military Industries relvatehingu eest kümneid miljoneid kroone rohkem valesti arvestatud intresside pärast.

TAAS jättis tegemata intressimäärade (libori) arvestuse ja tagasimakse, kuigi lepingu järgi oli firma selleks kohustatud.

Kui Eesti raha tagasi nõudis, keeldus TAAS maksmast. Kokkulepet ei saavutatud ja Eesti kaebas TAAS-i 2001. aastal Londoni rahvusvahelisse vahekohtusse.

Juunikuu lõpul kohtusid Londonis TAAS-i ja Eesti esindajad. Läbirääkimiste käigus teatas TAAS, et on valmis tasuma Eestile 1,75 miljonit dollarit (23,8 mln krooni) ja on nõus ka vahekohtu otsuse vormistamisega.

Eestit esindab Londoni kohtus advokaadibüroo Heta vandeadvokaat Kaido Pihlakas. Heta teeb koostööd ka Inglise advokaadibürooga BPE ja advokaadiga Mark Raeside, sest lepingut reguleerivaks õiguseks olid pooled valinud Briti õiguse.

Eesti ametnikud ei soovinud valitsuse otsust veel kommenteerida, viidates sellele, et esmalt peab kokkuleppele andma lõpliku hinnangu Londoni kohus.

Eesti sõlmis TAAS-iga 1993. aasta jaanuaris üle 49 miljoni USA dollari ehk praeguse kursiga ligi 672 miljoni krooni suuruse relvahankelepingu, makstes selle eest mitmes osas. Koos intressidega läks relvahange maksma 60,4 miljonit USA dollarit ehk praeguse kursiga ligi 828 miljonit krooni. Relvi ja varustust osteti kokku 12 000 sõduri jaoks.

Relvatehingut vahendas juudi soost Eesti ärimees Leonid Apananski, kes on varem öelnud, et teenis selle pealt meeletut kasu.

Esimene relvapartii jõudis Eestisse 1993. aasta lõpus ja viimane 2000. aastal.