----

Eesti välispoliitika pole muutunud ja muutunud pole ka Eesti senine suhtumine Baltimaade koostöösse, kinnitas suursaadik Oidekivi reedel Leedu parlamendi juhile.

Mõnda Leedu parlamendiliiget ärritas septembris Eesti välisministri taaskorratud seisukoht, et Eesti ei kuulu Baltimaade hulka, vaid on olnud ja on pigem Põhjamaa.

Pärast reedest kohtumist Oidekiviga ütles Landsbergis ajakirjanikele, et Ilvese avaldused on olnud pigem filosoofilised arutlused sellest, millised on eestlaste ja soomlaste ajaloolised ja kultuurilised seosed.

Suursaadik Oidekivi selgitas kohtumisel Landsbergisele, et Eesti ja Soome vaheline kaubavahetus on 30 protsenti kogu maa kaubavahetusest ja et Soome on üks enam Eestisse investeerinud riike. Oidekivi sõnul ei tule tähele panna mitte ainult eesti ja soome keele sarnasust, vaid ka nende rahvaste suhtumise sarnasust.

Eesti suursaadik kinnitas, et mitte ükski tõsiseltvõetav poliitiline jõud Eestis ei kahtle Balti koostöö vajalikkuses ja olulisuses.

Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves on alates 1998. aastast korduvalt väitnud, et Baltikum on Eestile vägisi peale surutud mõiste ning Eesti kuulub pigem Põhjamaade hulka.

"Baltimaad kui kaubamärk ei ütle välismaalasele midagi, mina sooviksin Eestit afiðeerida kui ainsat postkommunistlikku Põhjala riiki," on Ilves korduvalt öelnud. Tema sõnul on Baltikum Saksa kolonistide poolt peale surutud mõiste.

Ilves tõi näiteks Soome, keda välismaal teatakse kui edukat Põhjamaad.

Ilves on varem öelnud ka seda, et Läti ja Leedu poliitilised ebaõnnestumised on liiga sageli Eesti mainet kahjustanud, kuna Läänes pannakse kolm riiki ühise nimetaja "Balti riigid" alla.