Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt andis üle volikirja
Volikirja üleandmisele järgnenud tseremoonial vestlesid suursaadik Jaak Jõerüüt ja president Vaira Vike-Freiberga Eesti ja Läti suhete ajaloost ning tänapäevast. Ajaloo poole pealt tutvustas Eesti suursaadik ajaloolasest Läti presidendile vähetuntud fakti, et esimene inimene, kes hukkus veebruaris 1918 iseseisvunud Eesti Vabariigi eest oli lätlane Johan Muischneek.
Rääkides tänapäevast, kinnitasid pooled väga häid suhteid naabrite vahel. Koos lubati hoida Eesti kooli Riias ning jõuda Eesti-Läti sõnaraamatu üllitamiseni. President Freiberga tänas ja tunnustas Eesti eelmist suursaadikut Lätis Toomas Lukki nii aktiivse tegevuse eest kahepoolsete suhete edendamisel kui Riia diplomaatilise korpuse vanema kohuste täitmisel.
Veel vahetati mõtteid rahvusvahelise elu sündmuste üle. Pooled leidsid, et Vaira Vike-Freiberga kandideerimine ÜRO peasekretäri ametikohale tõi kaasa huvi suurenemise Balti riikide vastu ning positiivset tähelepanu meie piirkonnale. Lisaks uuendas Läti presidendi kandidatuuri esitamine peasekretäri valimiste protseduuri ning muutis seda läbipaistvamaks.
Jaak Jõerüüt sündis 9. detsembril 1947. aastal. 1973. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduse erialal. Diplomaatilist tööd alustas Jaak Jõerüüt 1993. aastal suursaadikuna Soomes. Aastatel 1997-1998 oli Jaak Jõerüüt protokolliosakonna peadirektor. Seejärel 1998-2002 töötas Jõerüüt suursaadikuna Itaalias, kaasakrediteeringutega Maltal ja Küprosel. Aastatel 2002-2004 oli ta välisministeeriumi peainspektor, seejärel aastal 2004 suursaadik ÜRO juures.
Aastatel 2004-2005 töötas Jaak Jõerüüt kaitseministrina. Seejärel kuni suursaadikuks määramiseni Lätis töötas Jõerüüt välisministeeriumi nõunikuna.
Jaak Jõerüüt on abielus Viivi Luigega. Jõerüüt räägib soome, inglise, vene ja itaalia keelt.
Jaak Jõerüüt on Eesti Kirjanike Liidu ja PEN klubi liige, 14 luule- ja proosateose autor ja kirjutanud hulgaliselt artikleid ning esseesid.
