Eelmisel aastal lõpetas Eestis põhikooli ligi 11 000 noort. Viimaste aastate statistikast nähtub, et igal aastal jätkab kaks kolmandikku põhikoolilõpetajaid õpinguid gümnaasiumis ja üks kolmandik kutsekoolis. Kuni 400 noort jätab aga pärast üheksanda klassi lõppu õpingud sinnapaika. Kutsekooli läinud üle 3500 noorest õpib pärast lõpetamist edasi ainult mõnisada. Selles loetelus ei ole midagi uut, niisugune tendents on kestnud mõnda aega.

Loetletud arvud seab hoopis uude valgusse värske doktoritöö, mis kokkuvõttes nendib, et mida madalam haridustase, seda tõenäolisemalt põeb inimene hiljem südame ja veresoonkonna haigusi ning saab infarkti. Südame ja veresoonkonna haigused on Eestis juba aastaid üks peamisi surmapõhjusi. Need haigused viisid möödunud aastal hauda veidi üle 8000 eestimaalase ehk üle pooled kõigist aasta jooksul surnutest.

Eestist pärit, kuid Londonis töötava rahva tervise arsti ja teadlase Taavi Tillmanni doktoritöö kasutas uut meetodit ja avastas, et kõrgem haridus vähendab südamehaiguste tekke riski.

Avalehele
177 Kommentaari
Loe veel: