Eesti teadlaste leiutatud pulber säästab bensiini
Kütusehinnad tanklates on enneolematult kõrged ja iga lisanduv eurosent lööb valusalt autoomaniku rahakoti pihta. Kuna sõite tegemata ei saa jätta, on autoturul võidukäiku tegemas üha kütusesäästlikumad autod.
Nüüd on autotööstusele ja seeläbi tegelikult kogu inimkonnale abikäe ulatanud ka Eesti teadlased, kes on välja mõelnud uue põlvkonna energiasalvestimaterjali, mis suudab tulevikus säästa 15 kuni 40 protsenti kütust.
Skeleton Technologiesi juhtteadlase Mati Arulepa sõnul suudab äsja USA-s patenditud materjalil põhinev superkondensaator tõsta autospordis tulevikus ka märgatavalt kiiruseid. Nii ongi eestlaste leiutise vastu huvi tundnud ka vormel ühe sari. Kahjuks ei tohtinud Arulepp öelda, mis vormelitiimiga tegemist on.
„Meie edu taga on üks lihtne süsinikpulber, millest tehakse kondensaatori elektroode. Meie pole leiutanud superkondensaatorit,” selgitas leiutise ainulaadsust ettevõtte teine juhtteadlane Jaan Leis. Kuigi Eesti teadlased suutsid suure poorsusega nanostruktuurse karbiidset päritolu süsiniku sünteesimise meetodi kirja panna juba 2003. aastal, said nad sellele leiutisele patendi alles mõne kuu eest.
Ettevõtte juhataja Taavi Madiberk selgitas, et äsja saadud patent võimaldab jätkata senisest konkreetsemalt tootearendust ja tõenäoliselt jõuavad näiteks uue põlvkonna superkondensaatorid masstootmisesse kolme aastaga.
Kuigi leiutise kasutusvaldkond on lai, on parajasti kõige konkreetsemad plaanid rahateenimiseks just autotööstuses. Katsed on näidanud, et superkondensaatorid koguvad pidurdusenergiat ning vabastavad seda kiirendamisel.
„Rusikareegel on lihtne – mida rohkem pidurdamist ja kiirendamist, seda suurem sääst,” lisas Mati Arulepp. Seega ühtlase kiirusega läbitaval Tallinna– Tartu maanteel superkondensaatoritest märkimisväärset kasu pole. Kuid linnasõidul on esimesed katsetused andnud aimu, et eesti teadlaste abil saab säästa vähemalt 15, aga parimal juhul isegi 40 protsenti kütusest.
Madiberki sõnul testis äsja ettevõtte superkondensaatoreid üks vormel ühe meeskond. „Seal kogutakse pidurdusenergiat mitte kütusesäästu, vaid lisakiirenduse nimel,” selgitas Madiberk.
Kliendid kosmosetööstusest
Skeleton Technologies on peale suurte käivetega autotööstuse leidnud esimesed kliendid ka kaitse- ja kosmosetööstusest. Ühena tosinast Eesti ettevõttest on neil ka koostööleping Euroopa kosmoseagentuuriga.
Kui üdini aus olla, siis tegelikkuses ei oma suure poorsusega nanostruktuurse karbiidset päritolu süsiniku sünteesimise meetodi ja selle tulemusel valminud materjali kõikvõimalikest kasutusvaldkondadest täielikku ülevaadet ka teadlased ise. Kuid näiteks teeb leiutis lõpu käreda pakasega aku tõttu mittekäivituvate autode muredele.
Kuid pulber, mis suudab hetkega suures koguses energiat endasse talletada, loob eeldused ka odavamate hübriidautode tootmiseks. Praegusel ajal kasutatakse Arulepa sõnul autotööstuses elektri- ja hübriidautode puhul peamiselt akusid. Kuid tulevik kuulub kondensaatoritele. Kui akude eluiga on 300– 400 tsüklit, siis kondensaatorite eluiga loetakse sadades tuhandetes tsüklites. Kuna kondensaatorid võtavad vähem ruumi ja neil on ka pikem eluiga, suudetakse nii autode hinda märgatavalt allapoole tuua.
Huvi tunneb autogigant GM
•• Skeleton Technologiesi juhataja Taavi Madiberki sõnul on äsja Ameerika Ühendriikidest saadud patent uudsete superkondensaatorite turule toomisel suur samm edasi. „Kuid masstootmisesse peaks meie kondensaatorid jõudma alles kolme aasta pärast,” lisas Madiberk.
•• Huvi toote vastu on seni üles näidanud Ameerika autogigant GM ehk General Motors, mille tehastes valmivad sellised tuntud automargid nagu Opel, Buick, Cadillac, Chevrolet, Daewoo GMC, Holden ja Vauxhall. Madiberki sõnul on selleks ajaks, kui tootmisesse jõutakse, superkondensaatorite turul liikumas umbes miljard eurot, ent turg kasvab aastas ligi kolmekümne protsendi võrra. Madiberk peab kõva töö ning hea õnne kokkulangemisel võimalikuks saavutada seitsme-kaheksa aasta perspektiivis 20-protsendiline turuosa. Madiberk möönis, et mitte alati ei pruugi parem ja odavam tehnoloogia tähendada ka ärilist õnnestumist.
