Eesti Päevalehe andmeil peaks kaitseministeeriumi tippjuhtkonna seas megaprojektiks kutsutav projekt teoks saama veel sellel aastal. Praegu on siiski tegemist plaaniga, mille üle käib asjatundjate mõttevahetus.

Suursaadik Jüri Luik kinnitas, et julgeoleku ja kaitsepoliitika uuringuid on Eestis vaja teha. “Eesti uurimissuunad peavad muidugi olema realistlikud ja arvestama meie intellektuaalset ressurssi,” märkis Luik.

Välisministeeriumi juures tegutseb Andres Kasekampi juhtimisel välispoliitika instituut, mis samas eriti efektiivselt ei tööta. Probleemiks on see, et sääraste sõltumatute ekspertiiside jaoks napib inimesi, sest kõik ajud on tööl ministeeriumis või saatkondades.

Jüri Luik ei näe välispoliitika uuringutega vastuolu, sest kaitsepoliitika ja kaitsestrateegia erineb tunduvalt klassikalisest välipoliitikast ja diplomaatiast. “Näiteks tuleks uurida neid strateegilisi probleeme, mis seotud meie poistega Bosnias, Iraagis ja Afganistanis. Küsime ka endilt: millised on Venemaa kaitsepoliitilised otsused ja kuidas need meid mõjutavad? Kas Eesti suhtes valitseb reaalne asümmeetriliste rünnakute, näiteks terrorismioht jne. Muidugi tegeldakse nende probleemidega ka asjaomastes asutustes ja peastaabis, aga süvauuringute ülesanne ongi anda uurijatele võimalus oluliste riskidega süvitsi tegeleda,” selgitas Luik.

Uuring puhkuseks tavatööst

Luige sõnul on probleem ka selles, et Eestist lahkuvad praegu viimased lääne kaitsepoliitika nõustajad ja meil tuleb endal kujundada ekspertiis. “Eelkõige alaga tegelevad sõltumatud eksperdid. Samas on läänes tavaks anda ka andekale ministeeriumitöötajale või ohvitserile võimalus pingeliste töökohtade vahepeal uurimus kirjutada. Miks mitte meil? Kuna tegu on delikaatse valdkonnaga ja julgeolekut puudutavate probleemidega, on seda tüüpi uuringute põhiline tellija tavaliselt riik,” lisas Luik.

Ka Balti kaitsekolledži teaduri Margus Kolga sõnul väärib kaitseministeeriumi algatus küünlaid, sest Eestis pole ühtegi korralikku uurimisasutust, mis tegeleks kaitse- ja strateegiliste küsimuste süvauuringuga. “See-tõttu ei pruugi isetehtud poliitilised otsused alati toetuda kõige paremini läbitöötatud infole. Sellise keskuse loomine ja sealt saadav info teeb kindlasti meie otsuste tegemise natukene lihtsamaks ja kindlamaks ning eks need ole ka tegelikkusega seotud, otstarbekamad ja vajadusele vastavad,” leidis Kolga.

Kolga lisas, et keskuse loomisel tuleb eksperdid esimeses faasis kindlasti sisse osta. “Nemad hakkaksid töötama siis meie potentsiaalsete ekspertidega ja neid välja õpetama. Mingil hetkel tuleb aga oma ressurssidele üle minna.” Kolga märkis, et osaliselt võiks keskus koostööd teha ka USA-s asuva RAND Corporationiga.

Ameerikas RAND Corporation

•• RAND Corporation on 1948. aastal asutatud Ameerika sõltumatu instituut, mis teeb uuringuid nii riiklikele kui ka eraõiguslikele institutsioonidele.

•• RAND pakub otsustajatele analüüse ja lahendusi väga laias teemaderingis: haridus, vaesus, kuritegevus, keskkond jpm, aga ennekõike on instituut tuntud oma julgeolekualaste uuringutega.

•• Hiljuti avaldas RAND näiteks tulevikustsenaariumi, milles ei välistanud Venemaa sõjalisi aktsioone Balti riikide vastu.

•• RAND-i klientide ja sponsorite hulka kuuluvad maailma mainekad ülikoolid (Harvard, Pennsylvania, Stanford jt), globaalse haardega firmad (IBM, Pfizer, DaimlerChrysler jt), rahvusvahelised organisatsioonid (ÜRO, Maailmapank, Euroopa Komisjon jt) ning riikide valitsused ja ministeeriumid (USA, Suurbritannia, Ungari).

•• Peamine RAND-i tegevuse rahastaja on USA kongress.

Loe ka: www.rand.org