Tallinn pärast märtsipommitamist Foto: rahvusarhiivi filmiarhiiv

Nõukogude võim (pisut ka Saksa võim) oli hävitanud peaaegu kogu Eesti ühiskondliku eliidi. 1944. aastaks oli 1938. aasta riigikogu 120 liikmest surnud 63, 1932. aasta riigikogu 100 liikmest 57. President Konstantin Päts oli kadunud vangilaagritesse. Ükski rahvuslik organisatsioon ei elanud hävitamist üle.

Ometi tuli 14. veebruaril Saksa okupatsioonivõimu teadmata kokku Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Tegemist oli põrandaaluse „vandenõulaste” seltskonnaga, kes pidas oma ülesandeks taastada pärast sakslaste lahkumist Eesti Vabariik. Selle juhiks sai professor Kaarel Liidak, sekretäriks Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse (ETK) peainspektor Juhan Reigo. Ka parteide esindajad olid kohal.

Avalehele
38 Kommentaari