Ratifitseerimisotsuste deponeerimine Washingtonis USA Riigidepartemangus toimub eeldatavalt suursaadikute tasandil – Eestit esindaks seega Jüri Luik.

Püstitatud ajakavast kinnipidamiseks peaks riigikogu NATO alus- ehk Washingtoni lepingu ratifitseerima hiljemalt märtsi keskpaigaks.

“Olen päris kindel, et riigikogu on selleks valmis,” ütles Mihkelson.

1949. aastal Washingtonis sõlmitud lepingu ratifitseerimise eelnõu valmistab ette välisministeerium ning Mihkelsoni sõnul arutab valitsus eelnõu neljapäeval. “Tuleva nädala alguses peaks see juba parlamenti jõudma. Et me aprilli alguseks jõuaks kõik vajalikud toimingud tehtud, peab see märtsi keskpaigaks olema riigikogus ratifitseeritud,” märkis Mihkelson

Washingtoni lepe, nagu kõik rahvusvahelised lepped, peab riigikogus läbima kaks lugemist.

“Seal ei ole ka midagi märkimisväärselt muuta, kui, siis vaid tehnilised parandused. Kõik erakonnad on ju Eesti liitumisele NATO-ga oma jaa-sõna öelnud,” selgitas Mihkelson.

Pidulik liitumistoiming leiaks praeguste plaanide kohaselt aset Brüsselis 2. aprillil liikmesriikide erakorralisel kohtumisel, kuid on võimalik, et see lükatakse mai algusse. Lahtine on samuti, kas üritus toimub pea- või välisministrite tasemel.

Lisaks üldleppele tuleb lähima poole aasta jooksul riigikogus ratifitseerida kaheksa all-lepingut, mis on vajalikud riigi NATO-s toimimiseks.

Eeldus Washingtoni leppe ratifitseerimisprotseduuride alustamiseks liituvates riikides oli NATO laienemise heakskiitmine praegustes liikmesriikides. Viimase liikmesmaana tegi seda eelmisel nädalal Prantsusmaa.

Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia ja Bulgaaria said liitumiskutse 2002. aasta novembris Prahas NATO tippkohtumisel. NATO suursaadikud allkirjastasid liitumisprotokollid mullu 26. märtsil Brüsselis.

NATO tippkohtumine toimub juunis Istanbulis.