Tatjana Ogarjova seto muuseum on eriline, sest tema kollektsioon pärineb setode Venemaalt lahkumise ajast. Rein Sikk

Eesti kodanik või riik võib Radaja seto eramuuseumi ära osta, kui soovib, annab Eesti Päevalehele teada Pihkva oblasti administratsioonist saabunud kiri. Teadaanne võib olla läbimurre seto museaalide päästmises.

Eesti Päevaleht kirjutas detsembris Venemaal Radaja ehk Sigovo külas asuvast seto eramuuseumist, mille seisukord on masendav. Varade koguja, missioonitundeline Tatjana Ogarjova on mures – nagu setod isegi – muuseumi tuleviku pärast.

Paraku pole Ogarjoval raha hoidlaks kohandatud kuuri kordategemiseks. Kogu unikaalsus, mida on tunnistanud mitu spetsialisti, seisneb selles, et Ogarjova kollektsioon sündis setode Venemaalt lahkumise ajal, eelmise sajandi üheksakümnendatel. See säilitab tervikuna nii Radaja kui ka paari lähikondse küla eluolu sel ajal. Praeguse olukorra teeb pikantseks asjaolu, et kolme püsielanikuga Radaja külas asub teinegi seto muuseum, mis kuulub Vene riigile.

Eesti Päevaleht pöördus muuseumide tulevikku puudutavate küsimustega Pihkva oblasti administratsiooni poole. Kohaliku pressiteenistuse juhi Oksana Shirani allkirjaga vastuskiri annab teada, et oblastivalitsuse kultuurikomitee arvates tuleks kaks Radaja küla muuseumi ühendada. Samal ajal on ammu teada Ogarjova resoluutne vastuseis sellele plaanile. Ta põhjendab oma meelsust hirmuga, et kollektsioon võiks suuremas varamus lahustuda või muutuda uurijatele kättesaamatuks.

« Avalehele 8 Kommentaari