EMKK sai raiete kogumahuks 11 miljonit tihumeetrit, Eesti statistikaameti andmeil 6,7 miljonit.

"Isegi 20-protsendilist viga arvestades raiuti ikkagi vähemalt kaks miljonit tihumeetrit rohkem, kui riiklik statistika seda näitab," sõnas EMKK-i peaspetsialist Enn Pärt kolmapäeval metsakorralduskeskuses uuringu esitlusel.

Vahe tuleneb Pärdi sõnul sellest, et ametlikel metsateatistel põhinev statistika näitab väljaraiet ühelt hektarilt oluliselt väiksemana tegelikust.

Küpsete puistute keskmine hektaritagavara on 282 tihumeetrit, riiklik statistika näitab lageraiel väljaraieks veerandi võrra vähem, 216 tihumeetrit. "See on ikka väga vähe, arvestades, et vaevalt lageraiel neid kõige viletsamaid puistuid raiutakse," märkis Pärt.

EMKK-i arvutus näitas lageraiel keskmiseks väljaraieks märksa suurema arvu, 266 tihumeetrit.

Veel hullem on vahe tegelikkuse ja statistika vahel harvendusraiel. Riigi statistika näitab keskmiseks puidusaagiks harvendusraiel 38 tihumeetrit hektarilt.

"Täielik absurd. Kuidas selline arv saadi, on raske öelda," ütles Pärt. EMKK-i analüüs näitab keskmiseks harvendusraie saagiks hoopis 102 tihumeetrit hektarilt, ligi kolm korda enam.

EMKK leidis vead ka raiete pindala statistikas. Põhjustena nimetas Pärt tühje raieteatisi - raiuda kavatsetakse, kuid tegelikult jääb raiumata.

EMKK kogus uuringu algandmed välitöödel. "Ka meie statistika ei ole absoluutselt täpne, viga on ligikaudu 20 protsenti," ütles Pärt. "Siiski on näha, et riikliku statistika koostamisel aluseks olevatest metsateatistest ei saa tõeseid andmeid. Meie analüüs kajastab metsades toimuvat täpsemalt - nüüd on küsimus riigis, kumba statistikat ta usaldab."

"Keskkonnakaitsjate hinnangud raielankidel on andnud enam-vähem sama tulemuse," ütles Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Rainer Kuuba. "See analüüs on tõend, et keskkonnaministeeriumil puudub adekvaatne ülevaade metsas toimuvast."

EMKK-i uuringu tellis keskkonnaministeeriumi metsaosakond.

Metsaosakonna juhataja Andres Talijärve sõnul ei üllata teda uuringu tulemus. "Ka mullu tellitud uurimus näitas enam-vähem sama," ütles ta.

Metsateatistel põhinev statistika näitab Talijärve sõnul vaid likviidset puitu, metsamaterjali, millel on turuväärtus ja mida on võimalik müüa. EMKK on aga arvesse võtnud kõik raiutud puud. "Sealt vahe sisse tulebki," märkis Talijärv.

Kolmveerand Eesti raietest tehakse erametsades.

"Raiekoormus kasutuses oleval poolel erametsast on 10,6 tihumeetrit hektarilt, mis ületab juurdekasvu kahekordselt," tõdes Pärt.

Talijärve sõnul ei ole saa erametsa raiekoormust üheselt hinnata. "Mingi keskmise näitajaga raiekoormust määramine on sama kui haiglas haigete keskmise kehatemperatuuri arvutamine ja sellega manipuleerimine," rääkis ta. "Palju metsa pandi kasvama 1920. aastail - see on praegu raieküps ning kuulub loomulikult raiumisele. Siit vahed tulevadki."