Eestis elab kõige rohkem vaesuse veerel üksikemasid Euroopas
Statistika näitab üheselt, et vaesus on naiste nägu, tõdesid Euroopa Komisjoni palvel Brüsselis kogunenud sotsiaalpoliitika spetsialistid üle Euroopa. Püüti leida strateegilisi lahendusi naiste olukorra parandamiseks.
Naised kannatasid majanduskriisi all eriti rängalt, kuna kärbiti avalikke teenuseid, leidis töögrupp. Ühest küljest seetõttu, et just naised töötavad enamasti sotsiaalteenuste valdkonnas ja teisalt, kuna nad on enamjaolt ka samade teenuste tarbijad. Seega kaotasid nad nii oma töökohad kui ka vajaliku abi. Teine aspekt kehtib ka erasfääris töötanud naiste kohta, kes peavad pühenduma pereliikmete hooldusele. Eurostati järgi elab 17% EL-i naistest vaesuses. Kui arvestada mitte leibkonna, vaid isiklikku sissetulekut, elab vaesuses 36% naistest.
„Vaesus on üha enam ja sügavalt sooline fenomen, sealhulgas euroliidus,” kinnitas Rooma ülikooli professor Marcella Corsi, analüüsides viimast Eurostati statistikat, millest ilmneb, et suurimas vaesusriskis on üksikemad ja vanemad üksikud naised. Corsi sõnul on eriti kõnekas üksi elavate ja lapsi kasvatavate meeste ja naiste vaesusastme võrdlus. Üksikvanemate vaesuse skaalas on Eesti näitajad ühed kehvemad Euroopas: mõne aasta tagused andmed näitavad, et üle 50% üksikemadest elas vaesusriskis, samas olukorras oli pisut üle 40% üksikisadest. Euroopa keskmine vaesusriskinäitaja oli samal ajal üksikemade osas 27% ringis ja üksikisade osas umbes 23%. Muide, ligi 90% Euroopa üksikvanematest ongi naised.
Antwerpeni ülikooli professor Bea Cantillon, endine Belgia senaator, tõi välja, et vaesusrisk puudutab rängemalt just madala kvalifikatsiooniga naisi, kes on sama kvalifikatsiooniga meestest tunduvalt vaesemad. Cantillon tegi ettepaneku investeerida naistele võimaluste andmisse. „Naiste vaesuse ja laste vaesuse vahele võib võrdusmärgi panna. Seda juba enne kriisi, paraku me ei kasutanud ära ka neid häid majanduskasvu aastaid selleks, et neid vaesusest välja tuua,” kahetses Cantillon, kelle sõnul annavad need probleemid nüüd tunda veel tugevamalt ning laste vaesus süveneb veelgi.
Kusjuures rikastes Euroopa riikides ei ole paranenud hooldustöö – nii era- kui ka professionaalses sfääris – jagamine meeste ja naiste vahel, pigem teevad selle töö ära vaeste riikide naised, tõi välja Lynda Dearlove Londonis tegutsevast MTÜ-st The Well, mis tegeleb kodutuks jäänud ja vaesust kannatavate naistega.
Euroliit ei arvesta naistega
„Naised on vaesed töötuse, viletsate töökohtade, ebavõrdse ja halva palga, kesiste toetuste, teenuste puudumise ja madalate pensionide pärast,” võttis kokku professor Christa Randzio-Plath Saksamaalt, endine Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni president. „Samuti seetõttu, et lahutus ja pereliikmete surm mõjutavad neid rohkem,” lisas ta. Oluline on eelarvete koostamisel – nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil – võtta arvesse naiste positsiooni, rõhutas Randzio-Plath. See ei ole EL-is siiani õnnestunud, kahetses ta.
Üksikvanemad peaksid saama eelisõigusega taskukohaseid lapsehoiuteenuseid, töötuse korral aga suuremaid toetusi. Pensionisüsteemid peaksid arvestama ka aastate jooksul tehtud hooldustöid, kõlasid ettepanekud, mida praegu analüüsib Euroopa Komisjon. Uuel aastal peaksid selle põhjal valmima juhtnöörid liikmesriikidele.KommentaarRahvasaadik: eelarveid tehes naistega ei arvestata
Riigikogu liige, aastaid sotsiaaltööd teinud Helmen Kütt tõdes, et ka Eestis tõesti ei arvestata eelarveid kokku lüües eraldi naiste elukorraldust ja kuidas see neid ja nende lapsi mõjutab. „Riigikogu ja KOV-id on mehe nägu, vaesus aga naise nägu,” märkis Kütt. „Meil ka vähendati raskel ajal palju üksikemadele olulisi toetusi, näiteks kaotati ranitsatoetus. Ja kui ikka linnavalitsuses on seitse meest ja juhuslikult üks naine, siis loomulikult naistele ja laste kasvatamise poole pealt olulised küsimused lükatakse kõrvale.”
