Siitami kinnitusel töötab palju inimesi ka ühel töökohal üle lubatud tööaja normi, mitme tööandja juures töötavate inimeste puhul on olukord veel hullem. “Pole kuidagi võimalik kontrollida, kui palju tunde töötab inimene ühes ja kui palju teises kohas,” sõnas ta.

Mitmel töökohal töötavad peamiselt madala palgaga inimesed. “Põhjused on ikka pigem majanduslikud, vaevalt et inimesed muidu veel ka teise tööandja juurde kipuksid,” märkis ta. “Olukord peaks aja jooksul normaliseeruma, aga ainult sellisel juhul, kui ühe tööandja juures on töötajale tagatud äraelamiseks piisav sissetulek.”

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi tehtud uuringust selgus ka, et lähima poole aasta jooksul kardab töökoha kaotada iga viies eestlane. Lätis kardab töökaotust 30 ja Leedus 32 protsenti elanikest. Vana euroliidu riikides on inimesed kindlamad, töökoha kaotamist kardab vaid kaheksa protsenti elanikest.

Suurem osa eluga rahul

Positiivse näitena toob uuring välja Eesti elanike laialdase interneti kasutamise ja tööalase väljaõppe kõrge taseme. Enam kui kolmandik eestlastest on viimase aasta jooksul osalenud tööalasel koolitusel, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui uutes Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Ka internetti kasutavad eestlased kuni kaks korda enam kui teistes riikides.

Üldise elukvaliteediga on rahul 59 protsenti eestlastest, 55 protsenti lätlastest ja 54 protsenti leedulastest. Soomes ja Taanis on eluga rahul aga üle 80 protsendi elanikest.