Omaette vaatlusrekord sündis hiljuti Tallinna külje all Viimsis, kus Rohuneeme tipus loendati ühe päevaga kokku 505 rändel olevat suur-kirjurähni – see on rohkem kui eales varem. Eelmisel nädalal jõudis üllatav rähniuputus ka Kihnu saarele, kui selle lõunaosas Pitkänäs asuvas vaatluspunktis loendati päevaga pea 400 suur-kirjurähni.

Seejuures väärib märkimist, et kui muidu rändavad rähnid ikka üksikult, mitte ühes pundis, siis nüüd pole haruldased juhtumid, kui korraga on nähtud kümneid rähne.

Parasjagu Kihnus linnuvaatlusega ametis olnud Tarvo Valker Läänemaa linnuklubist rääkis, et rähnide rände tippajal õnnestus saare lõunaosas rõngastada rohkem kui 30 suur-kirjurähni. „Seda oli ikka väga palju,” tähendas ta.

Valker märkis, et Kihnus rõngastatud rähnidest moodustasid koguni kolmveerandi tänavuaastased noorlinnud. Noorlindude suur osatähtsus viitab aga tema sõnul asjaolule, et suur-kirjurähnidel on olnud väga edukas pesitsemisaasta. Seda just Eestist põhja pool ehk Soomes, kust noored rähnid hakkasid endale talvitumiseks sobilikke paikasid otsides üle Soome lahe Eestisse tulvama, et siitkaudu veel edasi lõuna poole suunduda.

Viletsad lendajad

Nimelt loendasid meie põhjanaabrid enne, kui rähniinvasioon üle mere Eestisse jõudis, Soome lõunarannikul päevas tuhandeid rändel olevaid rähne.

Pärnumaa linnumehe Indrek Tammekännu sõnul on lindude invasiooni taga ka toidunappus. „Kui põhja pool on rähnidel vähe süüa, paneb see nad igal juhul liikuma,” ütles ta.

Kuna rähne on arvukalt nähtud just peamiste rännukoridoride juures, oli Tammekänd seda meelt, et suur osa rähnidest lendab paremate jahimaade otsingutel Eestist üksnes läbi ning siin võivad neist ainult üksikud kanda kinnitada.

See, et rähnidesse uppusid viimati nii Kihnu kui ka Ruhnu, on Tammekännu hinnangul igati loogiline. „Neile rähnidele, kes suunduvad siit edasi lõuna poole üle mere, on rännutrajektoorile jäävad saared ideaalseks vahepeatuse kohaks,” selgitas ta. Kuna rähnid on suhteliselt viletsad lendajad, on pikkade vahemaade üle mere ületamine neile tõsine katsumus. Nii on üle Soome lahe tulnud rähnide vaatlemisel täheldatud juhtumeid, kus üle mere jõudnud linnud on kohe kivina rannale puhkama kukkunud. Sageli on tulnud sedagi ette, et merd ületanud rähnide jõud on raugenud vaid mõnisada meetrit enne maismaad – nad on vette kukkunud ja uppunud.



Tegus sügisränne käib

Linnurände ühes tulipunktis, Saaremaal Sõrve säärel tehtud vaatlused kinnitavad, et sügisränne on juba täies hoos. Enim on seal liikvel nähtud västrikke, hänilasi ja metskiure.

Rändekihk on juba võitu saanud ka esimestest satelliitsaatjatega jälgimise alla võetud haruldastest kotkastest ja must-toonekurgedest. Näiteks suur-konnakotkas Tõnn muutus oma peatuskohas Kesk-Norras rahutuks juba juuli lõpus ning alustas rännet augusti hakul. Viie päevaga jõudis ta sealt Norra lõunaossa ja täna on ta juba ületanud Prantsusmaa piiri. Hispaania lõunarannikule El Hundoni, kus ta on alati talved veetnud, pole enam palju lennata.

Rändele on asunud ka must-toonekured Priidu ja Raivo. Esimene neist on viimaste liikumisandmete järgi Rumeeniasse, teine aga juba Iisraeli jõudnud. Raivo on Iisraelis veetnud tavaliselt neli kuud, et siis sealt 4000 kilomeetrit edasi Kenya lõunaossa India ookeani rannikule põrutada. Priidul on kombeks esimesed kuud talvituda Sudaanis Darfuris, et siis novembris või detsembris pisut lõuna poole Kesk-Aafrika Vabariiki lennata.