Eesti–Vene piirilepe kuulutab ärimeestele mündikõlinat

Euroopa Liidu ja Venemaa viisavabadus tõusis piirilepingu läbirääkimistel tulipunkti.

Pädaste mõisa omaniku Imre Sooääre silmad lõid särama, kui ta nägi Venemaa föderatsiooninõukogu heledast marmorist hiigelfuajees süsimusta Estonia klaverit. Riigikogu väliskomisjoni koosseisus Moskvas viibiva Sooääre joovastust võis mõista: äsja senaatoritega jutuks olnud piirilepe ja viisavabadus tõotab juba käega katsutavas tulevikus igale Eesti hotelli- ja restoranipidajale kopsakat tulu. Eestit külastanud Vene turistide arv kasvas mullu kolmandiku võrra. Kui piiri ületamine muutub senisest lihtsamaks, kasvab jõukate venelaste huvi suhteliselt odava hinnatasemega naaberriigi vastu veelgi.

Delegatsioon eesotsas Marko Mihkelsoniga pidas eile mitu tundi läbirääkimisi Mihhail Margelovi juhitava Venemaa ülemkoja — föderatsiooninõukogu väliskomisjoniga. Arutluste tulipunktis seisis kahe riigi piirilepe.

Kuigi Eesti poliitikud pole väsinud kordamast, et loodetavasti õige pea sõlmitaval piirilepingul pole pistmist Euroopa viisavabadusega, mida Venemaa innukalt taotleb, küsisid venelased eile just viisavabadusele eestlaste toetust.

„Nakatage meid selles küsimuses optimismiga,” ütles senaator Andrei Klimov, Kremli võimupartei Ühtne Venemaa välissuhete juht. „Täna on meil viisavabadus maailmas julgeolekuküsimustesse kõige tähelepanelikumalt suhtuva Iisraeliga. See tähendab, et iga Tšetšeenia elanik võib viisavabalt Iisraeli sõita.”

Kolm peamist punkti

2006. aasta Helsingi tippkohtumisel esitas Euroopa Liit viisavabaduse eeldusena kolmest peamisest punktist koosneva nimekirja: Venemaa peab sõlmima oma kodanike tagasivõtmise lepingu, tühistama nõude, et eurooplased peavad Venemaal viibimise miilitsas registreerima, ning tagama biomeetriliste passide kasutusele võtmisega kodanike piiriületuste jälgimise süsteemi.