Eestlane Soomes: siin ei ole elulist stressi ja lihtsam on olla rõõmus
Ave, sa oled viisteist aastat Soomes elanud ja su lapsed on Soomes sündinud. Kellena sa ennast tunned – oled sa soomlane või eestlane?
Mina tunnen end ikka eestlasena. Näiteks vaatan enamasti alati Eesti telekanaleid. Soome kanalitelt vaatan ainult uudiseid, aga muidu ikka Eesti saateid, sest valik on Soome omast parem ja vabal ajal tahan eesti keelt kuulda. Lastega räägin ka eesti keeles.
Algusaastatel oli mul siin väga raske ja tahtsin väga tagasi. Kohanemine võttis aega peaaegu kaks aastat, aga nüüd ma enam ei taha Eestisse tagasi, sest siin on minu kodu. Ma armastan muidugi Eestis käia, seal on sugulased ja sõbrad, aga siin on ikka kodu.
Kohtasin hommikul laevaga Helsingisse tulles mälukirjanik Imbi Paju, kes rändab palju Eesti ja Soome vahet, ja tema ohkas just, et eestlased on nii kurjad…
Jah, võib vist nii öelda küll. See, et sul ei ole siin Soomes pidevat elulist stressi, loob selle, et sul on hea olla ja sa oled rõõmsam.
Sa oled kahe lapsega üksik-ema. Kuidas sa toime tuled?
Lastetoetus on üksikemadel natuke, võib-olla 30 eurot suurem kui teistel. Mina saan kahe lapse pealt kokku 300 eurot lapsetoetust. Lisaks saan ka eluasemetoetust, sest töötan miinimumpalgaga – olen kesklinnas ühes firmas asjaajaja –, nii et mina elan hästi ära ja probleeme ei ole.
(Vaatan moekalt sisustatud elutoas kiiruga ringi ja osutan elegantsele tumedast puidust diivanilauale.) Et kui sul tuleb lihtsalt tahtmine osta näiteks uus diivanilaud, siis sa saad seda teha?
Jah, ikka.
Kui laps sünnib, siis kui kaua ema temaga kodus olla saab ning kuidas sel ajal on rahaasjad korraldatud?
See käib ema eelneva sissetuleku järgi. Esmalt saab ühekordse sünnitoetuse ja seal saab valida, kas tahad beebipakki, kus on riideid ja muid asju, või 140 eurot rahas. Mina leian, et parem on võtta pakina, sest 140 euro eest muidu nii palju asju ei saaks. Ematoetust saab neli kuud ja siis on vanematoetus, kuni laps saab 11-kuuseks. Siis lõpeb parem toetus ära ja paljud soomlased panevad oma lapsed lasteaeda, kuigi tegelikult saab lapsega kodus olla kuni kolmanda eluaastani. Selle aja jooksul saad seda nn põhisummat, mida sa äraelamiseks vajad. Kellel on suurem palk, panevad sageli lapse kohe lasteaeda, et rahas mitte väga palju kaotada, aga mina olin mõlema lapsega täisaja kodus, et lastega koos olemist nautida. Jällegi, ma tunnen, et riik on hästi lapsesõbralik ja hoolib lastest.
Mis saab pärast emapuhkuse lõppu? Sellal, kui ema on tööl või koolis, peab keegi laste järele vaatama. Kui lihtne on lasteaiakohta saada?
Koha annab kohalik omavalitsus kõigile lastele. Neli kuud varem on soovitatav paberid sisse viia, aga kui on näiteks nii, et oled töötu ja siis saad äkki töökoha ning on kohe ruttu vaja laps lasteaeda saada, siis saab koha kahe nädala jooksul. Muidu saab sobivat lasteaeda valida, aga kui on selline kiirkorras koha saamine, siis enam mitte. Samal ajal on lasteaiad iga nurga peal, näiteks minul on ühe kilomeetri raadiuses viis lasteaeda. Kui emal-isal on suur sissetulek, võib lasteaed maksta kuni 250 eurot kuus, aga kuna minu sissetulek ei ole suur, siis minu lastele on lasteaed tasuta. Rühmas on umbes viisteist last ja rühmas on kolm-neli kasvatajat.
Aga kuidas on kooliga? Kas piirkonnakoolis on lapsele kohe koht olemas või peab katseid tegema?
Kooli tuleb lihtsalt nimi kirja panna ja saad koha. Ei ole nii, et on eri tasemega koolid, kuhu peab katseid tegema. Minnakse ikka oma kodulähedasse kooli.
Eliitkoole ei ole?
On erikeelsed koolid, kui tahad last näiteks ingliskeelsesse kooli panna, aga muidu mitte.
Kas koolis tuleb ka midagi maksta, näiteks töövihikute või kunstitarvete raha või midagi muud?
Ei, seda küll mitte, kõik on ikka tasuta.
Kas su lapsed käivad ka kusagil huviringis?
Joonas käib mitmes trennis – ujumas, tantsimas ja korvpallis ning Greete käib iluvõimlemises, nii et meie peres on lastel lausa viis korda nädalas trennid. Huviringe on nii tasuta kui ka tasulisi, kuid minu lapsed käivad tasulises ringis. Ühe trenni keskmine maksumus on vast kusagil 35 eurot kuus, on ka odavamaid muidugi, kõik oleneb sellest, mida teha tahetakse.
Sa elad väga ilusas majas. (Ave ruumikas korter asub idüllilises väikeste puitmajadega asumis Vantaas. Igas majas on neli korterit, igal oma sissepääs õuest ja suur rõdu või terrass. Majade ümber on palju loodust, lastel on laialt ruumi mängida.) Mida peab Soomes korteri leidmiseks tegema? On see keeruline?
See oleneb sellest, kas tahad korterit saada linnalt või eraisikult, ja tegelikult on korterit üsna raske leida. See puudutab just neid, kes tulevad Eestist Soome tööle, sest eraisikud ei taha neile kortereid väga anda, kuna eestlaste suhtes on eelarvamused. Linnale kuuluvad üürikorterid on odavamad kui erafirmadelt üürides, kuid sinna on korterijärjekorrad päris pikad. Sinna saamine sõltub küll ka mitmetest asjaoludest, sest kui on lapsed või eelmises kohas lõpeb leping ja on oht koduta jääda, siis saab eelisjärjekorda. Mina sain korteri päris kiiresti: olin enne kahetoalises linnakorteris ja Greete sündimise järel sain kuu ajaga uue, kolmetoalise korteri. Laste arvu ja vajaduste järgi vaadatakse, kui suurt pinda keegi vajab. Praegu aga elan juba viis aastat erakorteris. See tähendab, et mingil erafirmal on hulk maju ja kortereid üüritakse välja. Leping tähtajatu ja firma saab selle lõpetada vaid siis, kui näiteks naabrid kaebavad, et sa rikud rahu või midagi muud sellist. Aga ka siis peab olema vähemalt kolm kaebust. Mina olen siin rahul, mul on kõik paigas ja laste koolid-lasteaiad lähedal. Ma ei taotle linnakorterit, see oleks küll võib-olla odavam – siin maksan kuus 850 eurot, mis on kaks kolmandikku palgast –, aga järjekord oleks ka võib-olla neli aastat.
Kas sa oled oma tuleviku suhtes julge või on vahel hirm, et äkki jään tööst ilma, äkki juhtub nii või naa?
Mul on tööl küll tähtajaline leping, mida tuleb pidevalt pikendada, aga ma ei näe selles küll mingit probleemi. Varem töötasin ma raadios, aga jäin eelmise aasta kevadel töötuks. Puhkasin suvel ja sügisel leidsin uue töö, kokku läks selleks neli kuud. Töö leidmine ei ole nii raske, seda ei saa mureks pidada. Ja kui tööd ei leiaks, läheks kooli midagi õppima. Kui tööl ei käi, siis sissetulek küll veidi langeks ja oleks pisut raskem, aga ei midagi hullu. See ongi Eestiga suur vahe, et siin saab minna alati õppima, kui tahad. Ma tegelen fotograafiaga praegu hobi korras, kuid plaanin ka kooli minna sel alal ja tulevikus tahaks FIE-na fotograafi tööd teha.
Ütlesid, et kui peaksid töötuks jääma, siis läheksid õppima. Kui keeruline see on?
(Naerab) No siis ma annan lihtsalt paberid sisse ja lähen õppima. Siin on igaks elujuhtumiks mingi toetus, sest inimene peab saama kätte äraelamist võimaldava miinimumsumma. Oled sa siis töötu või õpid, saad ikka eluasemetoetust või muid toetusi. Summad on erinevad, sest sõltuvad elukoha üürist ja sellest, kas elad koos kellegagi või üksi. Aga kui mina olin ühe lapsega kodune ja ei käinud üldse tööl, siis sain kuus 1300 eurot, ja kui kahe lapsega, siis 1700 eurot. (Lisab veidi häbelikult, nagu tal oleks piinlik eestlaste ees, kel selliseid võimalusi pole.) Riik lihtsalt hoolib oma lastest.
Kui tööd ei saa, siis kui kaua riik inimest toetab?
No töötutoetust saab ikka nii kaua, kuni töö leiad. Muidugi, kui sa oled pikaajaline töötu ja ametnikud panevad tähele, et sa ei taha tööle minna – toetused on ju head, miks mitte niisama kodus olla – ning lükkad tööpakkumised mitu korda tagasi, siis võidakse töötu abiraha ära võtta, aga siis jäävad alles sotsiaaltoetused. Inimene saab igal juhul raha, millega saab elatud. Paljudel võib ka seetõttu olla motivatsioonipuudus – milleks tööl käia, kui saab ka niisama.
Aga kui toetusest ei piisa, et üüri maksta? Kas sind tõstetakse siis välja?
Ei, miks? Töötuks jäämisel saab igasuguseid toetusi, millega elab nii ära, et mõned inimesed ei lähegi tööle tagasi, sest toetused on peaaegu sama suured kui miinimumpalk.
Mis saab siis, kui sa käid tööl, aga jääd haigeks? Eestis lööb haigusleht eelarvesse suure augu.
Kuidas on Soomes?
Kui haigeks jääd, tuleb võtta polikliinikuga ühendust ja saad tõendi. Haigusraha saab esimesest päevast alates ja see on sama suur kui su palk. Seda nii lapsega kodus olles kui ise haigena. Piiranguid haiguslehe pikkusele minu teada ei ole – mul üks kolleeg oli kaheksa kuud haiguslehel, enne kui tööle tagasi tuli.
Senise jutu põhjal tundub, et kõik on väga hästi, aga tasakaaluks peaks rääkima ka sellest, mis on halvasti. Mida on Soomes sellist, mis on halvasti korraldatud või ajab närvi?
(Mõtleb tükk aega, siis hakkab naerma.) Nii kohe ei tule midagi meelde… No see on, et polikliinikus ei saa aega kinni panna. Lähed kohale, siis saad numbri, siis oled järjekorras registraatori juurde, kes suunab sind kas õe või arsti juurde. Seejärel oled uuesti järjekorras. Eelmisel korral pidingi haige lapsega järjekorras ootama kolm tundi ja seejuures öeldakse, et lapsed lastakse eelisjärjekorras. Arstid siin koduvisiite ei tee ja ka kiirabi kutsumine on tasuline, pärast tuleb arve koju.
Kuidas on lood Eestis?
Üüriturg
Üüriturg on vaba, üüri, kellelt ja kuidas tahad. Üheaastast lepingut peetakse juba pikaks, võib omanik üürniku välja tõsta kuuajase etteteatamisega.
Omavalitsustel on varuks ka mõningaid munitsipaalkortereid, kuid need ei ole kuigi odavad ja koha saamine on üldjuhul suhteliselt keerukas. Järjekorra pikkus on kõikuv – suurema ja kallima korteri võib saada rutem, väikestele ja odavatele on pikad järjekorrad.
Töötutoetus
Kui tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, siis saab töötuks jäänu 270 päeva jooksul päevas toetust 2,11 eurot ehk u 65 eurot kuus.
Koondamise korral saab töötuks jäänud inimene töötuskindlustushüvitist vastavalt staažile 180–360 päevaks. Hüvitist arvutatakse palga alusel: esimesed sada päeva saab hüvitist 50% palgast, edaspidi 40% palgast.
Kui töötuskindlustushüvitis lõpeb enne 270 päeva, saab kuni selle tärmini täitumiseni edasi töötutoetust.
Ümberõpe
Ametivahetus on Eestis ränk ülesanne, kui see nõuab täiskasvanuna päevasesse õppesse astumist. Kui õnnestub kutsekooli sisse saada, annavad head eksamitulemused võimaluse saada 55,93 euro suurust õppetoetust, millele võib lisanduda kuni 28,13 eurot sõidutoetust. Toetusi saab praegu vaid 15 protsenti tudengitest – rohkem pole riigil raha.
Täisealisel õppuril, kes ei tööta, on võimalik taotleda toimetulekutoetust, mida makstakse tänavu 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse maksmisel kompenseeritakse teatud määral ka eluasemekulud.
Mis tahes sissetulekud (kaasa arvatud toetused) arvestatakse toimetulekutoetuse taotlemisel tuluks ja selle võrra saab toimetulekutoetust vähem.
Haigusleht
Kolme esimese päeva eest haigestunud töötaja hüvitist ei saa, alates neljandast päevast makstav haigushüvitis on 70% palgast. Rasedatele tuleb riik pisut vastu: nemad saavad haigushüvitist alates teisest haiguspäevast.
Kuni 12-aastase lapsega tohib lapsevanem koju jääda hoolduslehele ja saab selle eest hooldushüvitist. Hüvitis on 80% palgast ja seda saab alates esimesest haiguspäevast.
Lapsetoetus
Emapalka saab kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni. Summa sõltub ema raseduspuhkusele jäämise eelsest palgast ja kui ema varem töötanud ei ole, makstakse talle emapalgana miinimumpalka ehk tänavu 278,02 eurot kuus.
Kui emapalk lõppeb, hakkab vanem saama 19,18 euro suurust lapsetoetust, mida makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Kuni lapse kolme aasta vanuseks saamiseni lisandub ka lapsehooldustasu, mille suuruseks on 38 eurot.
Üksikvanema puhul lisandub veel 19,18 eurot üksikvanema tasu. Seega on üksinda last kasvataval eestlasel võimalik kuni kolmeaastase lapse puhul saada riigilt toetust 76 eurot. Pärast lapse kolmeaastaseks saamist langeb toetus pere puhul 19,18 ja üksikvanema puhul 57 euroni.
Lasteaiakoht
Tallinnas on veidi alla 150 lasteaia, milles on kokku umbes 21 700 kohta. Kohta ootab 1000–1500 last. Enim on puudus sõimekohtadest. Keskmiselt on igas Tallinna lasteaias 145 last, nii et laias laastus oleks vaja juurde kümmet lasteaeda.
Viimase viie aastaga on linn rajanud juurde üle 3700 uue lasteaiakoha, nii et olukord paraneb.
Lasteaiakoha maks Tallinnas on 22,24 eurot kuus. Sõimerühmas on kuni 16 last, aiarühmas kuni 24 last. Nende kohta on enamasti üks kasvataja ja üks abikasvataja.
Koolikoht ja töövihikud
Esimestes klassides on Tallinnas kohti küll, kuid välja on kujunenud kümmekond eliitkooli, kuhu pääsemise nimel on lapsevanemad end kas või Raua tänava sauna lasknud sisse kirjutada.
Linnavalitsuse toel võttis eliitkoolihullus möödunud kevadel eriti võimsa mõõtme ja esimese klassi astujaid veeti mööda koolikatseid ringi juba terves linnas.
Haridusministeerium lubab kooliseadust nii muuta, et see olukord ei korduks. Haridusminister Aaviksoo sõnutsi peab iga laps saama käia kodule lähimas koolis ja mingeid katseid olla ei tohi.
Põhikooli ulatuses on töövihikud tasuta, keskkooliosas võivad töövihikud maksma minna 30–60 eurot.
Miks on Soomes palgad kõrgemad?
Andres Arrak
majandusteadlane
Palgaküsimus, eriti võrreldes rikaste lähinaabritega on Eestis tõusnud põletavaks päevaprobleemiks. Lisaks majanduslikule on üha enam tegemist justkui õigluse probleemiga. Meie päästetöötajad, õpetajad ja medõed ei saa aru, miks Skandinaavia riikides teenivad sama eriala esindajad kordades rohkem palka. Kas Soome või Rootsi õpetaja teeb mitu korda intensiivsemalt tööd? Kas Skandinaavia medõde naeratab tihedamini? Tunduvad olevat õigustatud küsimused.
Tegelikult peitub vastus töö intensiivsuses ja lõpp-produktina valmiva toote väärtuses. Esimest – töö intensiivsust – on ehk õpetaja ja medõe puhul raske mõõta. Teadjad inimesed toovad siinkohal näiteks metsatöö ehk segametsas puude langetamise. On ju paljud Eesti metsamehed näiteks Norras tööl. Siin ei saa töö intensiivsust kuidagi mõõta tööpäeva lõpuks langetatud puude tihumeetritega. Kõik sõltub sellest, millise metsaga on tegemist. Võsastunud padrikus võib päev rassimist päädida nadi lõpptulemusega.
Metsatöödel on töö intensiivsuse heaks mõõdikuks – mitu saepaagi täit bensiini mees metsas päeva jooksul ära kulutas. Väidetavalt Eesti neli-viis paagitäit ja Norras kolm-neli. Ilmselgelt tehakse Eestis tunni jooksul metsas rohkem tööd kui Norras. Miks siis Eesti mees Norras puid langetab, miks talle seal kordades rohkem makstakse?
Kõik sõltub sellest, mis saab metsas langetatud puust. Eesti puhul kipub see ikka veel ümarpuiduna üle piiri ekspordiks liikuma. Norra puhul mõõdetakse seda kilogrammidega ja temast saab „antiikmööbel”. Ehk lihtsustatult – kõik sõltub sellest, kuivõrd pikk on väärtusahel ja kui kallis toode/teenus lõppkokkuvõttes üle piiri veereb.
Kui mõõta sisemajanduse kogutoodangut töötunni kohta, siis Norras on see 3,2 korda kõrgem kui Eestis, Rootsi-Taanis-Soomes ligi kaks korda kõrgem. Nii lihtne see ongi. Tegelik raha tekib ikkagi tootmisest ja sõltub lõpp-produkti väärtusest. Enamik Eestis toodetust asub endiselt väärtusahela alguses, ahel ise on lühike.
Kuna Skandinaavias on turule ilmuv ja eksporditav kaup/teenus kallim, siis jätkub ka palgaraha õpetajale ja medõele.
