Eestlanna tahaks võõrsil abielluda, aga ei saa luba
Tahaks abielluda, aga kuna dokumentidega on suur segadus, siis ei saa – nii võib kokku võtta juba seitse aastat Saksamaal elava eestlanna Merle ja tema elukaaslase Hans Peteri loo. Saksamaal abiellumiseks tuleb välismaalasel esitada kõikide eelnevate lahutuste ja abielude tõendid. Lisaks abieluvõimetõend, mis kinnitab, et inimene pole tõepoolest kellegi teisega abielus. Merlel ei ole aga abieluvõimetõendit õnnestunud Eestist saada.
Merle on varem olnud abielus kahel korral: ühel korral abiellunud ja lahutanud Eestis, teisel korral abiellunud Eestis, kuid lahutanud Saksamaal. Kõigi toimingute dokumendid esitas ta nii Saksamaa perekonnaseisuametile kui ka kohtule.
Mullu detsembris liitus Eesti 1976. aasta Viini konventsiooniga (ehk CIEC), mille alusel väljastatakse sünni-, abielu- või surmaakti mitmekeelne väljavõte, mida konventsiooniga ühinenud riigid, sealhulgas Saksamaa, tunnustavad ilma tõlke ja apostillita.
Ametnikud ei teadnud
„Mind on väga palju abistanud ametnikud Eesti saatkonnast Saksamaal, kes on siinsetele ametivõimudele selgitanud, et antud dokumendid on EL-is kehtivad. Seda pole aga arvestatud ning minult on kaks ja pool kuud nõutud apostilliga dokumenti, ka ei aktsepteeri nad Eestis tehtud notariaalselt kinnitatud tõlkeid. Nõutakse, et pean Saksamaal uuesti need tõlked tegema,” rääkis Merle. Neid ei taha ta aga põhimõtteliselt teha, sest leiab, et tema õigusi on rikutud.
Eesti saatkonna konsul Berliinis Katrin Moon-Farouk ütles, et Merle juhtumi puhul on olnud tegu ametnikuga, kes ei olnud muudatustega kursis. „Saatkonna selgituste peale aktsepteeris ta esitatud dokumente ning saatis need edasi kohtusse kinnitamiseks. Hetkel on probleemiks Merle esimese abielu lahutus, mis toimus Eesti kohtus ning mille kohta on tal vaja esitada Saksa kohtule sertifikaat. Nimetatud sertifikaati tunnustatakse Saksa kohtus ilma formaalsusteta. Seejärel saab ta õiguse Saksamaal abiellumiseks,” selgitas Moon-Farouk.
Kui inimene on pärast esimest abielu ja selle Eestis lahutamist veel korra abiellunud ning selle abielu Saksamaal lahutanud, siis kas ei tähenda see sisuliselt, et Saksa kohus on juba üks kord tunnistanud selle inimese teist abielu ja järjelikult ka tema esimest lahutust? „Niimoodi võiks argumenteerida küll,” ütles Schleswig-Holsteini liidumaa maakohtu kohtunik Renate Schürger. „Meil Saksamaal on aga teine seisukoht. Meie kontrollime kõiki endiseid lahutusi.”
Tõendit tahab Eestigi
Ehkki Eesti on CIEC-ga liitunud, ei puuduta see kohtuotsuseid. „Kui lahutus on toimunud kohtus, siis ei piisa ainult lahustusetunnistusest, vaid vaja on ka kohtuotsust. Sest see, et inimene on Eestis lahutatud, ei tähenda veel automaatselt, et ta on Saksamaal lahutatud. Sellepärast peame lugema kohtuotsust, mille jaoks aga on vaja apostilli,” selgitas Schürger.
Targu oli Merle hakanud juba jaanuaris uurima ka abiellumisvõimaluste kohta Eestis. „Selgus, et ka Eesti küsib minult abieluvõimetõendit. Küsisin, kust seda saaks, ja mul soovitati minna Saksamaa kohalikku elanikeregistrisse. Sealt öeldi, et välismaalastele pole võimalik abieluvõimetõendit välja anda, ning imestati, et kui Eesti seda ise välja ei anna, siis ei peaks Eesti seda ka nõudma,” rääkis Merle.
Tallinna perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask aga sõnas, et Saksamaa Eesti saatkond lubas Merlele abieluvõimetõendi väljastada ja see tähendab, et ta saab abielluda oma sakslasest elukaaslasega Eestis – juhul kui ka mees kõik vajalikud dokumendid Eesti poolele edastab.
Moon-Farouk täpsustas, et tema ei anna otseselt abieluvõimetõendit, vaid tõendi konsulile teadaolevate asjaolude kohta. „Kinnituse, et minule teadaoleva info põhjal on isiku perekonnaseis lahutatud. Saksamaaga on see lahendus tõesti esmakordne, küll on seda varem rakendatud juba Iirimaa ja Suurbritanniaga,” märkis Moon-Farouk.
