SAAVUTUS: eesti animaatorid tegid Warner Brosile tellimustööd

Viis minutit filmi nõudis aasta jagu tööd

Viisteist eestlast joonistas augustis linastuvale Ameerika filmistuudio täispikale joonisfilmile “Võlumõõk” osi, mida näidatakse terve filmi vältel kolme kuni viie minuti jooksul. Eesti animaatoritele stuudiost A Film oli see esimene katse töötada koos maailmakuulsa filmistuudioga. “Meie tööandja Taani A Film tegi Warneriga lepingu, millesse haarati ka meie stuudio,” põhjendas A Filmi tegevdirektor Kristel Tõldsepp eestlastele kätte juhtunud õnnelikku juhust töötada koos tippstuudioga.

Eestlaste joonistatud tegelaskujude liikumine jookseb filmilinal sekundite kaupa terve filmi jooksul ja oma kätetöö tunnevad ära vaid tegijad ise.

Viis minutit filmis “The Magic Word: The Quest For Camelot” ehk eesti keeles “Võlumõõk” nõudis A Filmi animaatoritelt aastapikkust tööd.

Projektiga tehti algust 1996. aasta sügisel ja ülesandega jõuti valmis 1997. aasta sügisel. Film linastub kuuendal augustil kinos Kosmos.

Tallis joonistamas

Suur stuudio oli oma projekti korralikult läbi mõelnud ning abistas omalt poolt igati nende heaks töötavaid kunstnikke. Ameerikast saadeti palju abimaterjale ja instruktsioone. Iga tegelaskuju kohta saadeti savikujud, et selgitada modelleerimist. Hobuste kohta saadeti videolinte, siinsed animaatorid käisid ka omapäi suksusid hobusetallis joonistamas ja filmimas. Inimese anatoomia paremaks tundmaõppimiseks käidi loengutel meditsiinikoolis.

“Filmi tegelased on inimesed ja peavad realistlikult liikuma, televisiooni multifilmi- sarjadel on kergemad karakterid, mis on ise välja mõeldud ja liiguvad irratsionaalselt. Inimesed peavad olema autentsed ja see eeldab head joonistamisoskust, mida meie puhul rangelt kontrolliti,” seletab Tõldsepp.

Range kontroll

Pidevalt saadeti jooniseid Warner Brosi Los Angelese ja Londoni stuudiotesse, mis pidid andma omapoolse heakskiitva hinnangu või saatsid tööd koos kommentaaridega parandamiseks tagasi.

Kõrvalstuudiote kasutamine on joonisfilmide tegemisel tavaline. Ühes täispikas joonisfilmis on 75 minutit, mis teeb kokku 4500 sekundit ja tähendab animaatoritele väga palju loomingulist tööd.

“Üheski riigis pole kunstipotentsiaal nii suur, et täispikka mängufilmi saaks ainult ühe stuudioga teha,” kõneleb Tõldsepp. “Kui meie saaks oma stuudiosse tööle nelikümmend töötajat, kuluks meil ikkagi terve filmi tegemiseks viis aastat ja ükski investor poleks nõus nii pikaajalise projekti alla raha panema, samuti muutuvad selle ajaga trendid ja turusituatsioon.”

Eri filmiga töötavad stuudiod peavad rangelt kinni hoidma karakteri läbivast joonest.

Vabad käed antakse siis, kui animaator peab tegelaskujudega stseeni lavastama ja sellesse emotsiooni sisse panema. Nii paljukest jääb filmi ka animaatori käekirja, karakterite puhul tuleb alluda filmi disainile.

“Kõik maailma parimad animaatorid lisavad karakteri tegevusele omalt poolt midagi, et teda elama panna,” kõneleb animaator Meelis Arulepp.

Eestlaste emafirma Taani A Film on teinud koostööd veel selliste suurstuudiotega nagu Hanna Barbera ja Twentieth Century Fox. Ometigi peetakse paljusid nende stuudiote ja ka Warner Brosi joonisfilme Disney toodanguks.

“Klassikalist animatsiooni peetakse üldiselt Disney stiiliks,” selgitab A Filmi lavastav animaator Meelis Arulepp. “Tegelikult aga ei anna Disney oma töid väljapoole teha, vaid piirdub oma Ameerika ja Pariisi stuudiotega.”

Nelja-aastane A Film on joonisfilmide lõike teinud Norra, Taani, Saksamaa, Rootsi ja Prantsusmaa firmadele, töö puudust pole väike kahekümneliikmeline stuudio tunda saanud.

Praegusel suvehooajal on väikestuudiotel kõrghooaeg, sest suured stuudiod Euroopas puhkavad ning pooleli olevad projektid tahavad lõpetamist. Seega on A Filmil käsil korraga kuus kuni seitse projekti.

“Praegu oleme teinud tellimustöid stuudiotele, aga nüüd, kui oleme juba iseseisvuse ja kvaliteedi saavutanud, võime hakata iseseisvalt midagi tootma, ning ideed selles suunas on juba genereerimisel,” räägib Kristel Tõldsepp, kuid jätab konkreetsemad plaanid saladuseks.