Eestlased on leiutanud unikaalse liikumissuuna määramise seadme
Amatöörorienteerujast leiutajal ja ettevõtjal Jüri Järvisel tekkis huvi, kas inimest saab panna vaistlikult tunnetama põhjasuunda, nii nagu ilmakaarte taju on loodusest kaasa antud rändlindudele. „Orienteerumisspordis aeglustab kompassi jälgimine liikumist ning kursilt kaldumised on sagedased,” kirjeldas ta ilmakaare suunatunnetuse vajadust oma lemmikharrastuse juures. Sealt sündis idee ehitada seade, mis võimaldab kasutajal olla pidevalt teadlik oma liikumissuunast. Katseeksemplari ehitamiseks esitas ta EAS-ile koostöös Tartu ülikooliga taotluse 50 000 krooni suuruse innovatsiooniosaku saamiseks. Järvise ettevõtte Formaks tellimusel ehitas Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi magister Alo Peets professor Alvo Aablo juhtimisel saadud toetuse eest orienteerumisvöö prototüübi.
Seade koosneb ümber rindkere kinnitatavast elastsest vööst (sportlastel pulsisageduse mõõtmiseks kasutatav vöö), millel asetsevad ringiratast 12 vibromootorit. Need on samasugused, nagu kasutatakse mobiiltelefonides vibrosignaali tekitamiseks. Lisaks koosneb seade elektrilisest kompassist, juhtelektroonikast ning patareiplokist. Vibromootorid annavad kasutajale kerge kõditusega kindla ajavahemiku järel märku, millisesse suunda jääb põhi. Sedasi on orienteeruja pidevalt teadlik oma liikumissuunast. „Kui põhi on teada, siis ülejäänud ilmakaared suudab kasutaja oma peas paika panna,” selgitas idee autor.
Tehniliselt lihtne
Liikumissuuna asimuudi väärtus saadakse orienteerumisvöö elektriliselt kompassilt. Erinevalt GPS-seadme põhisest orienteerumisseadmest ei vaja orienteerumisvöö satelliitsignaali. Seetõttu saab seda kasutada ruumides, kõrgete hoonete ja mägede vahel, tihedas metsas – kõikjal, kus puudub GPS-signaali levi või ei ole see küllaldane.
Prototüübi ehitust TÜ poolt juhtinud polümeersete materjalide tehnoloogia professori Alvo Aablo sõnul on orienteerumisvöö tehniliselt lihtne, kuid seadme teeb ainulaadseks seal kasutatud komponentide rakendamine kirjeldatud eesmärgil.
Kasutatav mitmes valdkonnas
•• Järvise sõnul kinnitavad katsetused prototüübiga, et saadud lahendus on igati toimiv. Et see tootmisse anda, tuleb seadeldist veel disainida. „Orienteerumisvöö saab projekteerida umbes sama õhukesena ning samasuguse kujuga nagu tavaline pulsianduri vöö. See süsteem oleks isegi mõistlik integreerida pulsianduri vööle ja seda saaks siis kasutada maastikul liikuja optimaalseima liikumiskiiruse määramiseks,” tutvustas Järvis.
•• Seadeldist saaks kasutada veel mitmes valdkonnas. Näiteks oleks see abimeheks pimedatele, aga ka sõduritele ilmakaarte määramisel lahingutegevuses.
•• Maailmas analoogne seadeldis puudub ja Järvis usub, et keegi võtab varem või hiljem selle tootmise käsile. Tema hinnangul võiks aparaat maksta umbes 3000 krooni ning kui see integreeritaks pulsianduri vööle, kerkiks selle hind umbes 1500 krooni.
