Vähiregister on üks asutus, mis on pikisilmi surmapõhjuste registri taastamist oodanud. “Me lausa vajame seda,” ütles vähiregistri infotöötleja Pille Härmaorg. “Kui me ei saa teada kõigi surmade põhjuseid, siis jäävad meie andmed poolikuks, sest kõik vähihaiged ei sure vähki ning osa ei pruugi oma haigusest teadagi. Seega jääks meil osa vähisurmasid vähiregistrisse kandmata.

Kuna Eesti vähiregister ei pääse ligi surmatõendite andmetele, registreeritakse Eestis küll vähidiagnoosid, kuid vähki suremine jääb andmekogus kajastamata. Vähiregistri mittetäielik täitmine tähendab aga seda, et Eesti ei saa osaleda rahvusvahelistes uuringutes. Andmete puudumise tõttu ei saa korralikult uurida vähi ja teiste haiguste seoseid. Samuti pole Eestis võimalik teha uuringuid selle kohta, kui kaua vähihaiged elus püsivad.

Surmaregister annab infot sotsiaal- ning tervisevaldkonna analüüsideks. “Surmapõhjuste analüüs on vajalik sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja tervise hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuste planeerimiseks,” ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe. Vajalikke andmeid hakkavad tema sõnul saama rahvastikuregister ja raviarstid enda esitatud teatiste ulatuses.

Andmekaitseprobleemid lahendatud

•• Lisaks kunagistele kirikuraamatutele on surmapõhjuseid kirja pandud registrisse, seda aastail 1983–2002 surnud inimeste kohta. Seejärel surmaregistri töö katkes seoses isikuandmete kaitsega. Ülejärgmisest aastast peaks iga surmajuhtumi puhul registris taas kajastuma inimese nimi, sünniaeg, isikukood, alalise elukoha aadress ning kõik haigused või vigastused, mis surma põhjustasid.

Registri andmekaitsega seotud probleemid on hetkel lahendatud, kuid kuna registri loomise põhimäärus pole veel valmis, ei saa ka lõplikku hinnangut anda, ütles andmekaitseinspektsiooni kontrolliosakonna talituse juhataja Rainer Kivisäk.

•• Surmapõhjuste registri teatise täitmine ja edastamine saab olema kohustuslik ning andmetele pääsevad ligi ainult registri töötajad.