2014. aasta juuni viimasel päeval kohtuvad ühes Tallinna vene restoranis kaks vanemat meest – üks on hiljuti tähistanud 63. sünnipäeva, teine on juba 70. eluaastates – ja arutavad oma tervisemuresid. „Kuidas su tervis on?” küsib üks. „Noh, tead, rohtudega on hea. Aga no iga kord läheb see peotäis suuremaks…” tunnistab teine. „Mitu tükki sina siis võtad?” uurib esimene. Teine vastab, et kaks korda päevas kuus tabletti ja lisaks veel toidulisandeid. Selgub, et küsija lööb selle tulemuse üle. „Minul iga hommik on kuskil kaheksa tükki!” teatab ta.

Sellega tervisejutt ei lõpe. Üks meestest usub noorendavasse uhhuuravisse ja reklaamib seda ka teisele, pakkudes, et organiseerib kaaslasele Hispaanias seda ravi pakkuvasse kliinikusse vastuvõtu. Need kaks vestlejat ei ole tavalised vananemise pärast muret tundvad mehed, vaid Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja suurärimees Alexander Kofkin, kes tervisest rääkimise kõrval hakkavad peagi arutama tehingut, mis kaks aastat hiljem jõuab paksus korruptsioonitoimikus kohtusse.

Pealkirjas märgitud tsitaat „Ei ole maad vanadele meestele” pärineb William Butler Yeatsi kuulsast luuletusest „Sailing to Byzantium”, mis räägib vananemise vaevast, soovist säilitada nooruslikkust ja sellest, et viimaks tuleb lahkuda.

Avalehele
120 Kommentaari
Loe veel: