Kalmuse sõnul on mitme uuringu põhjal selgunud, et küberkiusamise kõrgiga on 7.–8. klass, pärast seda kasvatakse sellest pahest järk-järgult välja. Näiteks kümneaastase lapse puhul tasuks lapsevanemal küberkiusamise vältimiseks aidata oma tütrel või pojal valida internetikeskkondi, mida laps kasutab, ning teda kiusamise eest hoiatada.

Lapsele tuleks panna südamele, et ta ei jääks kiusamise murega üksi, vaid räägiks kellelegi, eelkõige vanemale või ka sõbrale, rääkis Kalmus. Oluline on, et laps või nooruk teaks, kuhu pöörduda, ega jääks oma murega üksi, lisas Kuusk.

Hiljuti maailma šokeerinud noore Briti tüdruku enesetapp pärast internetiportaalis ask.fm osaks saanud kiusamist näitab Kalmuse sõnul, et kuigi Suurbritannias pannakse küberturvalisusele palju rõhku, ei ole ennetustöö kõigi noorteni jõudnud.

Avalik kiusamine

Ta leidis, et portaali omanikud-haldajad käitusid pärast traagilist juhtumit valesti, üritades vastutust noortele enestele veeretada, isegi konkreetse neiu õlgadele. „Selle asemel oleks olnud õigem panustada rohkem portaali turvameetmetesse ja julgustada noori neid kasutama ning kutsuda portaali kasutajaid üles käituma keskkonnas vastutustundlikult,” ütles Kalmus.

Ta lisas, et küberkiusamise teemat ei tohiks liiga kergekäeliselt võtta, sest selle psühholoogilist mõju peetakse isegi tugevamaks ja pikaajalisemaks kui nn tavakiusamise oma, sest ohver ei pruugi teada, kes täpselt tema kiusaja on. Peale selle toimub kius ja solvamine laia küberavalikkuse ees, mis jääb pikaks ajaks nähtavaks.