Eksperdid: NATO madallennud tavaelu ei sega
Madallennud on täiesti tavaline treeningharjutus 99 protsendis maailma õhuvägedes ega kätke eneses midagi enneolematut, ütles kaitseuuringute keskuse analüütik Kaarel Kaas. „Lendamine 200 meetri kõrgusel on seejuures isegi pigem mõõdukas kui vastupidi,” selgitas ta. „Sõjaajaloost on teada näiteks mitmeid lahinguoperatsioone, mille puhul reaktiivhävitajad on vaenlase positsioonidele lähenenud 50–60 meetri kõrgusel.”
Asulatest eemal
Läänemaailmas üritatakse Kaasi sõnul vältida treeninglendudega kohalike elanike igapäevaelu häirimist. See tähendab ka võimaluse korral õppuste korraldamist piirkondades, kus puuduvad suured asustuskeskused. „Ka madallendudeks eraldatud tsoonides on pilootidel korraldus vältida asulaid ja valida lennukoridorid, mille puhul inimasustus kas puudub või on suhteliselt hõre,” märkis ta.
Ei ole ka tõenäoline, et treeninglende sooritaksid samal ajal kümned lennukid. „Pigem on jutt siiski suurusjärgust, mille puhul osalevate lennukite arv kirjutatakse ühekohalise numbriga.”
Eesti sõjamuuseumi direktori asetäitja Toomas Hiio ütles samuti, et 200 meetri kõrgusel sooritatavate madallendude müra pärast pole vaja liigselt muretseda. „Mina olen elanud suure osa oma elust Tallinna lennujaama lähistel ja võin öelda, et lennukimüraga harjub kiiresti,” sõnas ta. „Terve Tartu linn ja Eesti vanim ülikool tegutsesid mitukümmend aastat suure sõjaväelennuvälja lähistel ja said ka kuidagi hakkama. Pole mõtet teha tühjast tüli.”
Keskkonnaspetsialistide sõnul võivad NATO hävitajate treeninglennud häirida eelkõige metsloomi, inimesed on aga müraga harjunud.
