Ekspert: Eesti koole iseloomustab autoritaarne juhtimine
Ginteri hinnangul oleks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga võimalik luua eeldusi, mis aitaksid leevendada või lahendada paljusid seni Eestile (ainu)omaseid probleeme.
„Samas oleme me nende probleemidega nii harjunud, et ei ole valmis kuulama argumente muutmise kasuks,“ märgib ta ise.
Üheks peamiseks soovituseks on mitte kirjutada ette kindlat reeglit, mida osad peavad täitma, kuid millele teised vaid vilistavad. Selle asemel pakub Ginter välja lahendust, mille kohaselt tuleks kehtestada üldnorm ja tingimused, kuidas on võimalik kasutada teisi lahendusi.
Nii võiks mängida näiteks tundide pikkuse, koduse töö osakaalu jms. „Numbrilise hindamise asemel või kõrval antakse õpilasele sisuline selgitus sellest, mida ta oskab ja mida ta peab juurde õppima,“ selgitab Ginter.
Tema hinnangul tuleks luua ka keskhariduse seadus, mis reguleeriks vastava taseme hariduse omandamise tingimuste loomist nii gümnaasiumides kui ka kutsekeskkoolides.
Eestile ainuomaseks probleemiks nimetab Ginter koolide autoritaarset juhtimist. „Nii laiu volitusi, nagu Eesti koolide direktoritel, pole mujal arenenud riikides. Direktor sõlmib ja lõpetab töölepingud õpetajatega, kinnitab õppekava jms. See vähendab koostöö jm osakaalu ning õpilased saavad väära, autoritaarse mudeli edasiseks eluks,“ seisab kirjas.
Ginteri sõnul tuleks selles küsimuses leida lahendus, kus ei ole kaotajaid. „Osadele direktoritele ja õpetajatele meeldib autoritaarne valgustatud monarhia ning seda ma esialgu ära ei keelaks. Muidu oleks vastuseis liiga tugev,” kommenteeris ta oma ettepanekut Päevaleht Online´ile.
Ometigi lisaks ta seadusesse võimaluse, kus kool võib valida ka teise mudeli, näiteks anda seni direktorile kuulunud volitused üle kolleegiumile, hoolekogule vm.
Ühe probleemina näeb Ginter ka koolide ja kogukonna nõrka seost, mis saab eelkõige alguse koolide püüdlusest vabaneda teeninduspiirkondadest. „Ilma teeninduspiirkonnata koole ei peaks ära keelama, kuid neid ei saa rahastada samadel alustel teeninduspiirkonnaga koolidega, kuna nad saavad valida, keda õpetada ning nad ei pea hoidma kohti reservis juhuks, kui piirkonda asuvad elama uued õpilased,“
Seda, kas mõni tema ettepanekutest võiks leida tõesti koha ka uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, Ginter ennustada ei taha, kuid leiab, et lootust selleks on.
Direktor: mul pole mingeid õigusi peale kohustuste
Tallinna kunstigümnaasiumidirektor ja Keskerakonna liige Märt Sults Tartu ülikooli hariduskorralduse lektoriga paljudes küsimustes nõus ei ole.
„Koolidirektor on kõige mõttetum ametikoht üldse,“ kommenteeris Sults Ginteri väidet, et Eesti koolide juhtimisstiil on liialt autoritaarne. „Seal ei ole mingisugust võimu midagi otsustada, aga palju kohustusi.“
Sultsi arvates tuleks kõigepealt koolidirektorite õigused kohustustega kokku viia. Tema hinnangul ei saa näiteks töölepingute sõlmimist lugeda kuidagi direktori õiguseks. „Mina sõltun härra haridusministri foobiast kärpida hariduskulusid. See on sinule peale pandud pseudokohustus,“ kurjustas Sults.
Samuti ei olnud koolijuht päri Ginteri ettepanekuga luua võimalus koolis võimu kollegiaalselt hajutada. „Demokraatia on tarkade inimeste mäng,“ ütles Sults ja leidis, et kui Eestis on tõesti koole, kus direktor ainuisikuliselt otsuseid vastu võtab, on seal midagi korrast ära. Tema sõnul on ju olemas direktsioon ja hoolekogu, kellega küsimusi arutada, kuid vastutama peab siiski üks inimene.
„Kollegiaalselt vastutavad kõik ja tegelikult mitte keegi,“ arvas ta.
Ulatuslikumaks probleemiks praegu Eesti haridusmaastikul peab Sults pidevat õppekavade ümbertegemist, mida ta nimetab suurimaks rahapesuks. „Iga haridusminister hakkab kohe uut õppekava tegema.“
Lisaks tunneb direktor muret ka õpikute kvaliteedi pärast. „Venemaal töötab ühe õpiku kallal terve instituut, meil aga punt tudengeid.“
Kuid hoolimata sellest arvas Sults, et aatelise õpetaja kvaliteeti õpikud jm ei mõjuta. „Sinule paneb hinde sinu õpilane,“ lisas ta ja leidis, et igas koolis peaks olema mõni nö täht (parimal juhul direktori näol), keda vanemad piisavalt usaldavad, et oma lapsi õppima tuua.
