Rannamõisa elanikud on enamikule sellest aga kategooriliselt vastu. „See tohutu transpordivool, mis siia toimuma hakkaks, häirib kõige enam,” rääkis elanike esindaja Veiko Potisepp.

Tüli algas juba 2008. aastal, mil vald plaani avalikustas. Vahepealsed aastad on püütud kompromissi leida: kui alguses taheti maa-alale ehitada vabaõhulava ja 700-kohaline kontserdimaja, siis nüüd planeeritakse sinna muusikakool-kontserdimaja, kus oleks kuni 200-kohaline saal. Sellest hoolimata on kõik variandid liiva jooksnud.

Potisepp, kes on vallale ka ligi saja allkirjaga protestikirja saatnud, sõnas, et vald võiks projekti mujale rajada. „Ehitagu Muraste paekarjääri. Meie sõdime seni, et see maa jääks kas või ainult pargi alaks,” lubas ta.

Harku abivallavanema Erik Sandla sõnul detailplaneeringu arutelu aga alles käib ning otsustatud pole veel midagi. „Järgmisel nädalal toimub kohalike, valla ja kultuuriseltsi vaheline ühisarutelu ning ehk on siiski võimalik mingisugune kompromiss saavutada,” ütles ta.

Eskiis tellitud

Kultuuriküla territooriumil olevad hooned on antud rendile Tabasalu kultuuriseltsile, kel on juba isegi tellitud muusikakooli-kontserdimaja ning kunstimaja eskiis, mille autoriteks on arhitektid Madis Eek ja Margit Mutso.

Seltsi eestvedaja ning Tabasalu muusikakooli juht Kalev Konsa ei soostunud veel ütlema, kui suur oleks projekti kogumaksumus, kuid raha on planeeritud Euroopa Liidu vahenditest. Tema sõnul vajab vald 200-kohalist kontserdimaja ja muusikakooli hädasti, sest Tabasalu gümnaasiumi ruumid on kitsaks jäänud.

Mis projektist edasi saab, on selgusetu. Harku vallal pole korralikku kontserdisaali ning enamik valla, sealhulgas ka osa Rannamõisa elanikest toetab kultuuriküla projekti.ProjektistRannamõisa muusikalõõts

Tabasalu muusikamaja hoone lahendus lähtub asukoha eripärast. Maja on sobitatud olemasolevate hoonete ja puude vahele. Muusikamaja lähtub nii oma vormilt kui ka mastaabilt kõrvalolevatest hoonetest. Maja eri osad on justkui suuremast kesksest kõrgemast mahust „välja tõmmatud”, meenutades sellisena veidi lahtist lõõtspilli. Viimistlusmaterjalidest on kasutatud tumehalli lamedat katusekivi.

Allikas: Eesk & Mutso