Elektri hinna tõus heidutab ka ametiasutusi

Rahvusraamatukogu peab elektriarvete maksmiseks leidma raha teiste teenuste arvel.

Uuest aastast avanev elektriturg ei pane eelarvet üle vaatama üksnes kodutarbijaid, vaid seda peavad tegema ka pea kõik riigi- ja omavalitsusasutused. Näiteks kulub rahvusraamatukogu majahiiglasel tänavu kõige vajaliku tarbeks 2,7 GWh elektrienergiat, mis neelab raamatukogu eelarvest 274 000 eurot. Esialgsete arvutuste kohaselt nõuab hinnatõus eelarvest juurde 54 000 eurot.

Rahvusraamatukogu saatis kultuuriministeeriumile abipalve, kuid ministeeriumi kantsler teatas peagi, et riigieelarvest lisaraha ei saa. „Kui lisarahastust ei tule, siis elektri hinnatõusust tekkiv lisakulu tuleb raamatukogul katta teiste eelarveridade arvelt,” tunnistas raamatukogu avalike suhete osakonna juhataja Annika Koppel. „Milliste täpsemalt ja mida see kaasa toob, on ka veel vara öelda, aga kahjuks tähendaks selline asjade käik raamatukogu põhitegevuste piiramist.”

Suurem osa kultuuriministeeriumi alluvuses olevaid asutusi on liitunud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) korraldatud elektrihankega ja siiani on rahvusraamatukogu ainus asutus, mis on saatnud ministeeriumile abipalve. „Kultuuriministeeriumi valitsemisalast ostetakse ühiselt elektrit kaheksale sihtasutusele, 33 riigiasutusele, rahvusraamatukogule ja rahvusringhäälingule,” sõnas ministeeriumi pressiesindaja Nele Meikar. „Pakett on kõigile asutustele sama, muust valitsemisalast erineva paketi valis üksnes rahvusringhääling.”