Elektriliin ajas maaomaniku Eesti Energia vastu kohtusse

Maa pärijad nõuavad elektriliinide ümbertõstmist Põhimõtteline asi: Eesti Energia ei maksa renti liinipostide eest

Tallinna lähedale kõrgepingeliinide alla maad tagasi saanud perekond tahab kohtu kaudu sundida Eesti Energiat järeleandmisi tegema, et tõsta oma maa väärtust.

Perekond Lambile kuuluvat 4,6 hektari suurust maatükki Järvekülas poolitab kaks kõrgepingeliini. Kuna teadmata põhjustel pole liine kinnistusraamatus kitsendusena välja toodud, puudub Eesti Energial igasugune kohustus maakasutuse eest Lampidele renti maksta. Need aga maksavad omakorda liini aluse kasutuseta maa eest riigile aastas 300 krooni.

“See on nagu teistkordselt sundvõõrandamine – meie maksame maamaksu ja nemad on vabad seal tegutsema,” ütles Õnne Lamp.

Ühe posti äratõstmine maksab 300 000 krooni

Suguvõsa maad hakkas Õnne Lamp tagasi taotlema 1992. aastal, kuid kaotsis paberite tõttu sai ta maa tagasi alles neli aastat hiljem. “Sain kahest kõrgepingeliini postist teadlikuks siis, kui kirjutasin katastripaberitele alla ja nägin, et mingid jooned läksid minu maa pealt läbi,” meenutas Lamp. “Küsisin, mis jooned need on. Minu katastriplaanid teinud AS Optiset vastas, et teil on kõrgepingeliinid.”

Kui Lambid kõrgepingeliinide kohta Eesti Energiasse küsima läksid, vastati, et ühe posti maatükilt äratõstmine maksab 300 000 krooni. Liinid veeti nõukogude võimu ajal, eelmise Eesti Vabariigi päevil oli põllu asemel kase- ja männimets.

Tallinnas kahetoalises ahi-küttega korteris elav perekond tahab maa maha müüa ja selle eest korteri või maja osta. “Oleme keskealised, elamulaenu ei anna meile enam ükski pank,” nentis Õnne Lamp.

Pindi Kinnisvara hindas nende 4,55-hektarilist maatükki 170–180 krooni ruutmeeter, mis teeb maa hinnaks seitse kuni kaheksa miljonit krooni.

Kuid tegelik elu pole nii roosiline, sest kinnisvarafirma hinnangul on maatükki keeruline müüa. Kõigepealt tuleb lahutada 1,75-hektariline kaitsevöönd, mida elektriliini kõrvale nõuab Rae vald, samuti pole võimalikud ostjad huvitatud maja ehitamisest kõrgepingeliini vahetus läheduses.

Muutsid kohtusse esitatud hagis nõudmist

Lambid otsustasid kohtusse pöörduda. Kõigepealt andsid nad Harju maakohtusse tänavu aprillis sisse hagi, milles nõudsid monopolist Eesti Energialt tagasi seitsme aasta jooksul saamata jäänud renti. Järgmisel nädalal vahetavad Lambid esimese hagi kohtus välja uue vastu, kus nõuavad Eesti Energialt juba kahe, loata nende maale püstitatud elektriliini-posti eemaldamist.

Lampide sõnul on Eesti Energia neid praeguseks püüdnud mitmel kombel kavalusega liini seadustama sundida.

“Meid kutsuti Eesti Energiasse vestlusele ja pakuti, et nad ehitavad meie maale alajaama, pangu me vaid nõusolekule allkiri alla,” meenutas Peeter Lamp. “Sellega oleksime tunnistanud liini oma maal seaduslikuks.”

Monopol tunnistab probleeme

Eesti Energial on maaomanikega suuri probleeme, tunnistas elektrimonopoli pressiesindaja Riina Vändre.

Vändre sõnul tekivad probleemid sellest, et maa-omanikud ei taha oma maalt lasta liine läbi viia. “Muidugi on ka palju mõistlikke maaomanikke, aga võib ka täiesti kindel olla, et inimene näeb oma maad tuluallikana,” ütles ta.

Perekond Lambi juhtumi kohta ütles Vändre eile, et iga asi on individuaalne ja konkreetse kohtuasja täpsustamine võtab aega.

Järvekülas asub Vändre sõnul suur ja Tallinna jaoks tähtis sõlmalajaam. “Pole mõeldav, et Eesti Energia võtab ühe tarbija pärast kogu kõrgepingeliini maha ja sellepärast kannatavad kümned tuhanded inimesed,” kinnitas ta.

Aili Ilisson