Elioni tehnikadirektor Kalev Reiljan selgitas, et ettevõtte võrku töös hoidvaid võtmeseadmeid pole jooksvalt võimalik rünnata. „Küll ei saa sajaprotsendiliselt välistada, et nende seadmete tarkvarariket mingi teenusega seoses ei tekitatud. Enne kui me pole analüüsi lõpule viinud, ei saa maa sajaprotsendiliselt väita, et mingisugust välismõjutajat polnud,” lisas Reiljan.

Teisisõnu on võimalik, et tuumikvõrgu tarkvara kirjutamist, võrgu seadistamist või muul viisil töös hoidmist häiris või suisa saboteeris keegi tahtlikult. Siiski polevat tegemist väga tõenäolise stsenaariumiga.

Selge on aga see, et Elioni tehnikaspetsialistid saavad eelolevatel nädalatel korralikult sorida kolmapäeva ja sellele eelnenud päevade logifailides. Eilseks oli ettevõttel olemas üsna konkreetne ettekujutus sellest, millised seadmed töötamast lakkasid ja võrgukatkestuse tekitasid, küll aga ei osanud ettevõtte tehnikajuht anda selget vastust, kuidas süsteem täpselt koost lagunes.

Elion selgitas kolmapäeval keeruliselt ja üldsõnaliselt, et ligi tund aega ei olnud nad suutelised tagama oma tuumikvõrgu tööd ja sealt algasid hädad, mille tagajärgi sai tunda suur osa Eesti elanikest. Oli nii neid, kes pidid bensiinijaamas pool tundi ootama kaardimaksevõimaluse taastumist, kui ka neid, kellel oli hädasti vaja lauatelefonilt helistada päästeametisse, ent kes seda teha ei saanud.

Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, ei ole Elioni väitel see, mis toimus, tegelikult võimalik. „Kõik meie teenused, olgu selleks siis riigisisene või rahvusvaheline internetiliiklus, digitelevisioon, lauatelefoniside, transporditakse üle tuumikvõrgu. See on piltlikult öeldes peatee, millele saabuvad väiksemad maanteed. See tuumikvõrk on rajatud nii, et selles ei tohi esineda töökatkestusi,” selgitas Reiljan.

Riigil pole plaani

Iga oluline tuumikvõrgu komponent on dubleeritud. Seadmete töökindlus on võrreldav lennunduses kasutatavatega. Kuna töökindlus maksab, siis on ka selline süsteem väärt sadu miljoneid kroone (kümneid miljoneid eurosid). Kuni kolmapäevani olid suured investeeringud tuumikvõrku end õigustanud.

„Sellist juhtumit pole ei Elioni ega meie eelkäija ajaloos juhtunud, kus tuumikvõrk oleks töötamast lakanud,” lisas Reiljan.

Nüüd lubab Elion teha uusi investeeringuid, hajutada riske ja teha juhtunust järeldused. „Täielikult me siiski tuumikvõrgurikkeid välistada ei saa,” pidi Reiljan tunnistama.

Analüüsimiseks on ainest ka Eesti riigil. Nimelt näitas võrgurike siseminister Marko Pomerantsi sõnul selgelt, et riik peab fikseerima ja paika panema skeemi, kuidas sellisel juhul käituda tuleb. Ka vajab analüüsi, kuidas tagada lauatelefoni kasutajatele kindlus, et lauatelefonilt on igal juhul võimalik häirekeskust õnnetusest või terviserikkest teavitada.

„Paraku ei tea keegi, kui palju oli kõnesid, mis häirekeskusesse ei jõudnud. Õnneks on tänapäeval enamikul olemas ka mobiiltelefonid,” nentis Pomerants. Siseministeeriumi kinnitusel saabus neile eile ennelõunal, nii nagu kord nõuab, sideoperaatorilt teade, et nende tuumikvõrk lakkas töötamast.

Pomerantsi hinnangul kannatabki Eesti välja maksimaalselt mõnetunnise võrgukatkestuse nagu kolmapäeval. „Paraku on andmeside tänapäeval julgeolekuküsimus, aga sel korral saime meie omad asjad tehtud ja riik seisma ei jäänud,” lisas Pomerants.

Kahju arvestatakse kokku

•• Elioni avalike suhete juhi Lilian Nõlvaku sõnul kavatseb ettevõte võrgukatkestusest tingitud rahaliste kahjude kompenseerimise ja hüvitamise lahendada juhtumipõhiselt ning klientidega sõlmitud lepinguid arvestades.

•• Nõlvakul polnud võimalik öelda, kas ja kui suures ulatuses on neile juba kahjuteateid laekunud. Kalev Reiljan kinnitas, et elutähtsaid teenuseid pakkuvate ettevõtete, nagu elektri-, gaasi- ja vee-ettevõtete tööd esialgsetel andmetel otseselt ei häiritud.

•• „See juhtum näitas, et meie kriisiplaanid ja tegevuskavad toimivad, sest me suutsime väga lühikese ajaga aimu saada, mis toimub, ja asusime kohe tegutsema,” tõi Reiljan esile positiivse aspekti.

•• Eesti Päevalehega konsulteerinud IT-spetsialistid, sealhulgas TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan Ennu Rüstern, ütlesid, et kõrvalseisjal on niivõrd suure süsteemi puhul võimatu aru saada, mis täpselt toimus. „Kuid eks kunagi tulevad need põhjused välja,” lootis Rüstern.