Elukallidus asub alanemise teele
“Kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt hakkab inflatsioon aeglustuma aasta lõpukuudel ning see suund jätkub kogu 2009. aastal,” ennustas rahandusministeeriumi analüütik Kristjan Pungas.
Eesti Panga ökonomist Martin Lindperegi oli veendunud, et tänavu detsembris on sisemajanduslik inflatsioon väiksem kui praegu. “Inflatsiooni alanemise protsess jätkub ka järgmisel aastal, kuna Eesti majandus on jahtumisfaasis,” lausus ta.
Pungase sõnul sõltub inflatsiooni aeglustumine suuresti sellest, kui kiiresti palgakasv teisel poolaastal pidurdub. “Hetkel on näha selgeid märke palgakasvu aeglustumise kohta,” ütles Pungas.
Konjunktuuriinstituudi sektorijuhataja Evelin Ahermaa prognoosi kohaselt peaks keskmine palk sel aastal jõudma 13 000 kroonini. Möödunud aasta keskmine kasvas 11 336 kroonini ning aasta varem oli see alla 9500 krooni. “Palgakasv jätkub, kuid juurdekasvutempo on aeglasem kui eelnevatel aastatel,” ennustas Ahermaa.
Jääb kahekohaliseks
Pungas möönis, et selle aasta keskmine inflatsioon tuleb kõrgem kui see, mida rahandusministeerium oma kevadprognoosis pakkus (umbes üheksa protsenti). “Tõenäoliselt on see number kahekohaline,” ennustas ta.
“Eesti majanduse jaoks sobilik ja rahuldav pikaajaline inflatsioon on paari protsendipunkti võrra kõrgem kui euroalal keskmiselt – s.o kolm kuni viis protsenti,” ütles Lindpere. “Praegune 11-protsendine inflatsioon ei ole Eesti majanduse jaoks jätkusuutlik,” lisas ta.
Lindpere arvas küll, et järgmisel aastal need arvud kahanevad, kuid Eestile sobivale tasemele jõudmiseks kulub rohkem kui aasta. “Võimalik, et pärast viimaste aastate kiiret hinnatõusu näeme perioodi, mil inflatsioon on pikaajalisest keskmisest isegi allpool,” oli ta lootusrikas.
Eile rõõmustasid rahandusministeerium ja Eesti Pank oma kommentaarides sisemajandusliku inflatsiooni kindla alanemise üle. “Veel pole aga taandunud väliskeskkonnast tulenevad riskid,” hoiatas Lindpere. Kõrge inflatsiooni põhjuseks pidasid nii Lindpere kui ka Pungas toidu ja nafta maailmaturuhindade kiiret tõusu. “Viimaste nädalate nafta hinna alanemise põhjal on väga riskantne öelda, kas tegu on ajutise või püsiva nähtusega,” sõnas Eest Panga ökonomist.
Lindpere sõnul võiks aasta lõpuks loota toiduainete hindade tõusu aeglustumist, kuid ta ei pidanud tõenäoliseks nende odavnemist.
Eesti kaupmehed ei kibele hindu langetama, mida näitas Eesti Panga hinnangul ka euroala suviste allahindluste võrdlus. Eestis on need sel suvel olnud küll tavapärasest suuremad, kuid jäävad ikka oluliselt maha muu Euroopa omadest. “Keskmine rõivaste ja jalatsite hindade alanemine jääb Eestis ühe-kahe protsendi piiresse, kuid Euroopa Liidus keskmisena on alanemine peaaegu viis protsenti,” võrdles Lindpere.
Hindu upitab aktsiis
Augustis suur langus
Kuidas käitub nafta hind?
•• Juulis tõusid tarbijahinnad 0,7 protsenti, millest peaaegu pool tuli kuu alguses jõustunud alkoholiaktsiisist.
•• Augustis kujuneb hinnatõus Eestis eeldatavasti viimase paari aasta üheks väiksemaks. Sellele aitavad kaasa sesoonne toidu odavnemine ning alanenud mootorikütuse hinnad, ennustab Eesti Pank.
•• Väliskeskkonnas kujundas juulis hinnatõusu peamiselt nafta. Kalli mootorikütuse tõttu jätkus euroalal inflatsiooni tõus, jõudes 4,1 protsendini. Viimaste nädalate jooksul on toornafta viimaks tublisti odavnenud ning loodetavasti takistab see väliskeskkonna inflatsioonil endises tempos kerkida.
•• Toornafta hind mõjutab otseselt Eestisse imporditava maagaasi ja seeläbi ka soojusenergia hinda, mistõttu on oluline, kas sügishooaja lepingutes on nafta viimaste nädalate hinnalanguses sees või mitte.
