Sotsioloog Andrus Saare sõnul on ühiskonnas toimunud muudatused mõjutanud kõige rohkem maainimeste elukvaliteeti. “Mitte et inimesed tahaksid nii elada, aga järsud majandusreformid on mõjunud Eesti elanikkonna elatustasemele küllaltki laastavalt. Kõige suuremaid tagasilööke on tunda olnud just maal,” nentis Saar. “Küsimus pole ilumeele puudumises, nende igapäevaelu vahendid on lihtsalt sedavõrd kasinad.”

Tingimuste paranemiseks peaksid inimeste sissetulekud tema sõnul tunduvalt suurenema. “See pole nende

inimeste süü, kes nendes tingimustes elavad. Olukord muutub, kui sissetulekud oluliselt kasvavad ja elatustase paraneb,” lausus Saar.

Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest omab pea kolmveerand Eesti elanikest kodu ilma hüpoteegita. Näiteks Rootsis omab ilma laenuta elu-aset vaid 20 ja Taanis 11 protsenti inimestest.

Saare kinnitusel on see Eestis niimoodi ajaloolistel põhjustel, sest laenamisest ei saanud nõukogude ajal juttugi olla. “Nõukogude ajal oli kaht tüüpi omanikke: need, kes ehitasid vaikselt 15–20 aastat omale individuaalelamut, ja teised, kes ehitasid korterit. Hiljem omandireformiga korterid erastati,” märkis Saar. “Kindlasti on inimesed mujal Euroopas laenude tõttu praegu rohkem vaevatud kui meie.”

Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi korraldatud elukvaliteedi uuring näitas, et üldise elukvaliteediga on rahul 59 protsenti eestlastest, 55 protsenti lätlastest ja 54 protsenti leedulastest. Soomes ja Taanis on eluga rahul üle 80 protsendi elanikest. Uuring korraldati eelmise aasta suvel 28 Euroopa riigis.