Enamik eestimaalastest pooldab Venemaalt kahjutasu nõudmist
53 protsenti elanikest pooldab repressioonidega tekitatud kahju väljanõudmist Venemaalt, 36 protsenti on selle vastu, selgus Eesti Päevalehe ja Estonija tellimusel mai lõpus korraldatud uuringust. Uuringus küsitleti 800 inimest.
##Kui eestlastest pooldas valitsuse nõuet hüvitada represseerimisega kaasnenud kahju 66 protsenti, siis mitte-eestlastest vaid 24 protsenti. Kodakondsuseta mitte-eestlased pooldasid nõudmist pisut enam kui Vene või mõne muu välisriigi kodakondsusega mitte-eestlased.
Venemaalt päriti aru
“Lisaks eestlastele olid nõudmise poolt ootuspäraselt vanemad inimesed, aga ka noorim vanusegrupp, samuti madalama või keskharidusega ning keskmise sissetulekuga vastajad ning mehed,” ütles uuringu korraldanud ES Turu-uuringute AS-i sotsioloog Liisa Talving.
Esimest korda pöördus välisministeerium noodiga Vene saatkonna poole 17. jaanuaril. Selgitust paluti Vene Föderatsiooni seaduse kohta, mis käsitleb poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimist ning samuti andis ministeerium saatkonnale üle ligi sada represseeritute avaldust.
Eesti palus Venemaad selgitada, kellele ja kuidas represseeritute seadus laieneb, milliseid dokumente, kellele ja kuidas tuleb esitada. “Samuti palusime Vene poolel selgitada, kas on olemas mingisugune teine võimalus väljaspool seda seadust kompensatsioone nõuda,” ütles välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand.
Kuna jaanuaris saadetud pöördumisele vastust ei saabunud, saatis välisministeerium
1. aprillil Vene Föderatsioonile kordusnoodi. “Vastuseks saime, et tegemist on väga keerulise küsimusega, Vene justiitsministeerium tegeleb alles analüüsiga ja nad vastavad meile niipea kui saavad,” nentis Kaljurand.
Hea tava näeb ette, et noodile vastatakse kuu aja jooksul.
Asekantsler Kaljurand märkis, et nii palju kui välisministeeriumi ametnikud ise on seadust lugenud, siis maksimaalne summa, mida represseeritud võiksid kõigi nende aastate eest saada, on 10 000 rubla ehk umbes 5000 krooni. “Aga meie lugemine ei saa olla lõplik ja siduv, sest iga riik kommenteerib oma seadusi ise.”
Kuni 10 000 kuu eest
Kaljuranna sõnul kirjeldavad inimesed oma avaldustes asja-olusid, kus ja millistel aastatel neid on represseeritud. “Need on nagu tükikesed inimeste elulugudest,” märkis Kaljurand.
Ministeeriumisse jõudnud pöördumistes on olnud juttu ka erinevatest summadest – kuni 10 000 kroonini asumisel viibitud kuu eest. Kaljurand ei osanud öelda, kas represseeritute taotlused on põhjendatud. “Seda ei oska ma öelda enne, kui meile öeldakse, milline on selle seaduse mõte ja kellele see laieneb,” ütles ta.
