Endel Talvik: Anders Breiviki ajendas tegutsema räige viha
Mis on see ajend või häire, mis sundis Norra massimõrvarit Anders Breiviki niiviisi tegutsema?
Ma arvan, et psühholoogiline väärareng saab alguse ideest. Meie tavamõtlemine on see, et inimene liigitatakse terroristiks ja sellega on diagnoos pandud. Me enamasti ei küsi, mida nad oma käitumisega saavutada tahavad. Aga ükski terrorist ei ole ainult terrorist: ta võitleb millegi nimel. Terroristid on fanaatikud, kes on oma kinnismõtetes ja tahavad mingit muutust saada.
Ma arvan, et miski ei sundinud teda niiviisi tegema, kuid seal on ilmselt räige viha mingite asjade vastu ja temal tuli see poliitilistest veendumustest. See must-valge mõtlemine, mis on rassistliku mõtteviisiga inimestele omane, oli saavutanud äärmuse.
Kas ühiskond või näiteks tema lapsepõlvekogemused võisid olla mõjutajaks?
Ma arvan, et terve tema areng on rolli mänginud. Mille pärast Hitlerist sai Hitler? Ta põdes ka oma juudi päritolu. Tõenäoliselt on sellel mehel olnud mingeid probleeme lapsepõlves ja ehk on ta tundnud, et teda on mingite asjade puhul ebaõiglaselt koheldud. Võib-olla ta arvas, et need rikkused, mis oleksid pidanud temal olema, saavad endale mingisugused Aafrika pagulased.
Miks tappa just noori inimesi?
Ma arvan, et oma peas ei tapnud ta ainult noori inimesi, vaid hävitas oma poliitilisi vastaseid. Neid, kelle pärast Norra riik on tema meelest valele kursile läinud. See on muidugi puhas spekulatsioon, sest me ei tea, mis ta mõtles, aga ma arvan, et ta ei olnud Norra riigi poliitikaga rahul ja Töölispartei poliitikaga eriti.
Miks tal südametunnistuse piinad puuduvad?
Ta ei pane ennast teiste vaatevinklisse. Natsistliku isiksuse eripära ongi, et tema arusaamine maailmast on õige. Et kõik see, mis tema teeb, on õige ja ideaalne. Seega ei saa tal olla ka südametunnistuse piinu.
Kuidas panna ta oma tegude tõsidusest aru saama?
Oma käitumisest saab ta väga hästi aru. Aga ta ei vaata oma käitumist kõrvalt. Ta ei näe, kui õudne see on. Sellest arusaamine eeldab põhjalikku ravi, et ta suudaks hakata maailma vaatama teiste mätta otsast.
Kas mingi ravi oleks tulemuslik?
Suurbritannias on seda proovitud ja vangid ütlevad, et kõige hirmsam osa on see, kui nad hakkavad oma tegudest aru saama. Nii et põhimõtteliselt on see võimalik, aga ma kahtlen, kas keegi hakkab talle seda selgeks tegema. Kas keegi üldse suudab talle selle selgeks teha?
Niikaua kui ta oma teost aru ei saa, ta ei kahetse. Kui ta hakkab aru saama, mis ta on teinud, siis on tal piinlik ja jube.
Kuidas on võimalik, et sellises ühiskonnas nagu Norras saab inimene oma kuritegu mitmeid aastaid ette valmistada?
Just sellepärast saabki, et ta ei käi seda kuulutamas. Ma arvan, et see ei sõltu riigist – kui inimene üksinda tegutseb ja vaikselt oma mõtetes näeb märtri ja kangelase staatust, siis ei ole väga lihtne seda kõrvalt märgata.
Kui inimesel on kodus väetis (Oslos plahvatanud autopomm oli valmistatud kütuse ja väetise segust – toim), mida tal on õigus omada ja millest ta võib rahulikult pomme valmistama hakata, siis me ei märka seda.
