Marko Mumm

Vaata Aaskivi esinemise videot!

Riigikogus lõppes kell 13.25 presidendivalimiste esimese vooru salajane hääletus ning valimiskomisjon asus hääli kokku lugema. Vabariigi valimiskomisjoni liige luges ükshaaval ette kõik Ene Ergma hääled, mida sai 65. Tulemus, mis on senistest riigikogus toimunud valimisvoorudest tugevaim, ning millega löödi üle ka Lennart Meri tulemus, fikseeriti kell 13.36.

Keskerakond ja Rahvaliit ettearvatult presidendivalimiste 1. voorust osa ei võtnud. Ergma sai kõigi ülejäänud erakondade kõik hääled, kuid kuna ta ei saanud nõutud 2/3 häältest ehk 68 häält, ei osutunud Vabariigi President valituks.

Seetõttu toimub riigikogus homme kell 12 presidendivalimiste teine voor. Kandidaate registreeritakse homme kell 8-10, kandidaat on tõenäoliselt Toomas-Hendrik Ilves.

Ühelgi riigikogu liikmel hääletamisprotseduuri kohta proteste ei olnud. Kehtetuid ja märgistamata hääletamissedeleid ei olnud.

Ene Ergma sõnul ei ole ta tulemuse üle kurb. "Ma hindad seda tulemust tõesti väga heaks. See näitab, et need neli erakonda, kes võtsid ühise presidendikandiaadi otsingust osa, võtsid seda väga tõsiselt," ütles Ergma ETV intervjuus.

Mälestati Lepiksoni

Kell 12 alanud istungil pidas riigikogu kõigepealt manalateele lahkunud riigikogu liikme Roberti Lepiksoni mälestuseks vaikse leinaminuti. Istungit juhatanud riigikogu esimees Toomas Vareki sõnul meenutab Robert Lepiksoni paraku tühjaks jäänud töölaud, viies mõtted kõige ajalikkusele. Lepikson suri 1. juulil riigikogu suvepuhkuse ajal.

Valitsuse esindaja tegi ootamatu avalduse

Seejärel hakkas riigikogu kuulama 12 seaduseelnõu tutvustust, mille valitsus täna algatas. Pärast tutvustamist tegi valitsuse esindaja Ülle Aaskivi aga ootamatult avalduse, milles kutsus kõiki riigikogu liikmeid täitma oma põhiseaduslikku kohust ja osalema presidendi valimistel riigikogus. (Vaata Aaskivi esinemise videot ja loe artiklit avaldusest)

Riigikogu päevakorras on täna Vabariigi Presidendi valimine. President valitakse salajasel hääletusel ja igal riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 riigikogu liiget.

Keskerakond ja Rahvaliit ei osale valimistel

Keskerakond ja Rahvaliit on teatanud oma toetusest Arnold Rüütlile ning ei kavatse riigikogu valimisvoorudes osaleda, seades nii kahtluse alla salajast hääletust nõudva valimisseaduse mõtte. Teistel erakondadel on riigikogus 65 esindajat, mistõttu Keskerakonna ja Rahvaliidu plaanide teostumisel jääb president riigikogus valimata.

Reiljan põhjendas otsust täna intervjuus ETV saatele Terevisioon hirmuga, et vastaspoole saadikud võivad proovida rahvaliitlasi ära osta.

Esimesse vooru oli üles seatud vaid Ene Ergma kandidatuur. Valimiskasti juures toimus hääletamine ajavahemikul 12.25 kuni 13.25, millest Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikud ettearvatult osa ei võtnud.

Toomla: presidendivalimiste riigikogu viimast vooru võiks muuta

ETV otsesaates ütles sotsioloog Juhan Kivirähk, et parem oleks olnud, kui Rüütli kandidatuur oleks siiski riigikogus üles seatud ning keskerakondlased ja rahvaliitlased riigikogus hääletamisest siiski osa võtnud. "See oleks ka rahvale parem paistnud," ütles Kivirähk.

Kivirähu sõnul kumab kahe erakonna käitumisest läbi sotsialismiaja mentaliteet.

Politoloog Rein Toomla sõnul on praeguse presidendivalimiste süsteemi muutmine väga keeruline, sest selleks tuleks muuta põhiseadust. "Usun, et selle pretsedendi põhjal, mis praegu käib, ei muudeta küll midagi," ütles Toomla. Selleks, et president ikka riigikogus valituks saaks, pakkus Toomla, et viimases voorus võiks president valituks saada mitte 2/3 häälte, vaid lihthäälteenamusega.

Mis saab edasi?

Kui Ergma ei saa täna nõutavat häälteenamust, korraldatakse homme teine hääletusvoor, mille eel toimub kandidaatide uus ülesseadmine. Teise vooru tõenäoline kandidaat on Toomas-Hendrik Ilves. Kui teises voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat 2/3 häälteenamust, korraldatakse samal päeval kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor.

Kui president ei osutu riigikogus valituks, tuleb ühe kuu jooksul kokku parlamendi liikmetest ning valla- ja linnavolikogude esindajatest koosnev valimiskogu. Tallinnal on õigus sinna saata 10 ja Tartul 4 esindajat. Pärnut, Narvat, Kohtla-Järvet, Viljandit, Rakveret, Kuressaaret ja Võrut esindab kaks volikogu liiget ning kõiki ülejäänud Eesti omavalitsusi üks valijamees.

Valimiskogus osutub valituks inimene, keda toetab üle poole valimiskogu liikmetest.

Kui keegi ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine voor, kus valitakse kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Võitjaks kuulutatakse isik, kelle poolt on enamik hääletamises osalevaid valimiskogu liikmeid.

Koostöös Eesti Televisiooniga toimub presidendivalimiste otseülekanne ka internetis, seda on võimalik jälgida Windows Media formaadis aadressil: http://www.riigikogu.ee/live/otse.asx .