Ene Mihkelson pälvis maineka Euroopa kultuuripreemia
Eesti kirjanik Ene Mihkelson on üks viiest Ida- ja Lõuna-Euroopa kultuuritegelasest, kellele anti eile Viinis üle mainekas Herderi auhind.
Alates 1963. aastast igal aastal Viini ülikoolis välja antava ja nüüdseks juba 43. korrani jõudnud Herderi preemia eemärk on arendada ja toetada Euroopa idapoolsete riikide kultuurisidemeid ning ületada barjääre Ida- ja Lääne-Euroopa vahel.
Eestlastest on Herderi auhinna varem saanud kirjanikud Jaan Undusk ja Jaan Kross. Lisaks aule saab iga laureaat seekord ka 15 000 euro (u 234 000 Eesti krooni) suuruse rahasumma.
Otsust anda Ene Mihkelsonile Herderi preemia põhjendas hoolekogu sellega, et Mihkelson kuulub Eesti tähtsamate ja samas ka isemeelsemate kirjanike hulka. “Oma proosateostes tegeleb ta identiteedi- ja mineviku-probleemidega, tema poeesia on valusalt intensiivne ja tegeleb nii 20. sajandi katastroofiliste sündmuste kui ka tuleviku väljakutsetega,” seisab hoolekogu avalduses.
Preemia viimast korda
Hoolekogu leidis, et iga laureaat on andnud oma loominguga suure panuse üle-euroopalisse üksteisemõistmisse ja nende kõigi loomingus – olgu tegu kirjaniku, arhitekti või ajaloolasega – on tähtis koht ajalooteadvusel, mis arendab kultuuri. Hoolekogu leidis, et laureaadid rajavad vastavalt preemia väljaandmist korraldava Alfred Toepferi sihtkapitali eesmärgile silda ida ja lääne vahele.
Peale Ene Mihkelsoni pärjati poola ajaloolast Wlodzimierz Borodziejat, kreeka kunstiajaloolast Nicos Hadjinicolaoud, slovaki etnoloogi Gabriela Kiliįnovįt ja sloveenia arhitekti Vojteh Ravnikari.
Auhinna kätteandmine Viinis vältas kolm päeva, tipnedes reedel, mil viiele laureaadile andis Viini ülikooli aulas preemiad üle ülikooli rektor Georg Winkler. Programmi kuulus veel sõit Bratislavasse, seal peetav sümpoosion Herderi preemia 43-aastase ajaloo teemal ja orelikontsert ühes Bratislava kirikus.
Tänavu on viimane aasta, mil Herderi auhinda välja antakse. Selle asemel hakatakse järgmisest aastast välja andma uut kultuuriauhinda, millega on kavas toetada kogu Euroopa noorte kunstnike ja teadlaste tööd.
Ene Mihkelson sündis 1944. aastal Viljandimaal Imavere vallas. 1968 lõpetas ta ülikooli eesti filoloogina, viimased paar-kümmend aastat on ta olnud vabakutseline kirjanik. 2001. aastal pälvis Mihkelson Eesti Kultuurkapitali aastapreemia oma romaani “Ahasveeruse uni” eest.
Auhinnatud teos
Kivisildnik Ene Mihkelsoni romaanist “Ahasveeruse uni” (2001):
Kui hakata raamatut lugema, on kõik selge, minajutustaja uurib oma perekonna lugu. Järsku aga räägib keegi kellestki, kes uurib oma perekonna hävingut. Kes see veel on, tont seda teab. Jutustajad vahelduvad märkamatult, vahetuvad ajad, vahetuvad versioonid, kord on üks tegelane lihtne metsavend, siis on ta KGB mõrtsukagent, pärast seda läbi põrunud Vene luuraja Londonis ja lõpuks taas mõnus metsavend, kel Eesti Vabariigi orden rinnas. See võiks olla ajalooline romaan, aga kus on siis loo algus ja lõpp, pea- ja kõrvaltegelased, head ja pahad, meie ja nende omad? Pole üht, pole teist, pole isegi jaankrossilikku salaeestlast, kes Vene luures karjääri ja ilma teeks ja mõtleks, et...
(Eesti Päevaleht, 21.12. 2001)
