Enneaegsete laste areng sõltub lapsevanemate haritusest

Psühholoogide uuring näitas, et arengut kiirendab ema kõrgharidus ja lapse mõistmine.

Kui Toomas Toimeta poeg Johan August nelja aasta eest enneaegsena sündis, ei kujutanud vanemad täpselt ettegi, mida sellise lapse kasvatamine tähendab. Sageli ei mõista seda ka lähedased. Seetõttu asus Toimeta vedama enneaegsete laste tugigruppi ja internetifoorumit „Väikesed imelapsed”, et vanemad saaksid omavahel probleeme arutada.

Pärast haiglast lahkumist leiab tema sõnul lapse kasvatamiseks vähe tuge, näiteks pole saada psühholoogilist abi. Toimetal endal on selle poolest küll veidi lihtsam, kuna ta on sotsiaalpedagoog ja psühholoog, samuti aitas tutvusringkond. Vanemate õlule on aga asetatud liiga suur koormus, nentis ta ja tõi näiteks, et tema abikaasa, kes märkas, et lapsel on jalgadega mingi mure, pidi ise arstilt füsioteraapia välja kauplema.

Psühholooge ootas üllatus

Praegu käib Johan August Waldorfi lastehoius, millest on Toimeta hinnangul poja arengule kasu tõusnud. Et ise last järele aidata, on Toimeta osalenud koolitustel ja Gordoni perekoolis. Siiski on Johan August noorema, õigeaegselt sündinud õega võrreldes arengus tunduvalt maha jäänud. „Kui tüdruk praegu juba räägib ja toimetab, siis poeg ei osanud sel ajal vist end pööratagi,” meenutab isa.

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühholoog Ailen Elias uuris oma magistritöös koos juhendaja, Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku kliinilise psühholoogi Triinu Tänavsuuga 30 enneaegse, 500–1500-grammise sünnikaaluga lapse arengut ja suhet emaga, kui nad olid saanud viieaastaseks.