Ennetavad trahvid hiilivad vägisi seadusesse
Riigikogu õiguskomisjon arutas ajakirjanike allikakaitse eelnõud, mis võib riigikokku teisele lugemisele jõuda juba järgmisel nädalal.
Eesti ajalehtede liit esitas eelnõule ühe parandusettepaneku, milles soovitakse kaitsta ajakirjandust poliitilise tasalülitamise eest.
Nimelt võimaldab uus seadus määrata kohtul nn ennetavat trahvi. St, kui näiteks mõni väljaanne (ajaleht, raadiojaam, blogi) avaldab kedagi solvavat või muul viisil vaimselt kahjustavat materjali, võib kohus sellelt väljaandelt mõista välja trahvi, mis oleks piisavalt suur, et hirmutaks väljannet edaspidi sama viga mitte kordama. Ajalehtede liidu juhatuse liikme Mart Raudsaare sõnul võimaldab seadus mõista ennetavat trahvi välja ka lihtsalt e-kirja saatjalt, kui ta edastab vääraid fakte kirjas kolmandatele isikutele.
Seaduseelnõu praeguse redaktsiooni järgi otsustab kohus selle trahvi üle väljaande varandusliku seisu alusel. Eesti ajalehtede liit kardab, et seaduse sellisel kujul jõustudes antakse võimusesindajeate kätte võimas hoob ebamugavaid seisukohti avaldanud väljannete pankrotti ajamiseks.
Seega soovis ajalehtede liit lisada ennetava trahvi paragrahvile klausli, mille kohaselt peaks kohus arvestama, kui suurt kasu väljaannet seadust rikkuvat materjali avaldades teenis. Mart Raudsaare hinnangul kaitseks see nii blogijaid kui ka ajalehti, rääkimata tavalisest e-kirja saatjast.
Ajalehtede liidu esitatud paranduses kõlaks ennetavate trahvide määramist lubav seaduselõik järgmiselt: „(…)mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks (…) arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit ja rikkumisega saadud tulu.“
Paraku ei saanud ettepaneku justiitsministeeriumi esindajate heakskiitu. „Justiitsministeerium ei olnud sellega nõus väites, et kohtul on võimalus saadud tulu hinnata seaduse teiste punktide all. Meie aga arvame, et on vaja arvestada varalist seisundit, sest kui see pole nii, siis ei ole ka garantiid, et poliitiliselt ebasobvaid väljaandeid pankrotti ei aeta. Palju on juttu, et ajalehed saavad müstilisi kasumeid, aga ma usaldan Eesti kohtusüsteemi, et kohtud on suutelised kindlaks tegema, kas kirjatüki avaldamisel oli eesmärk teenida raha või eesmärk teenida ühiskonda. Mõnikord me peame inimese au ja väärikust riivama, kui on kõne all näiteks võimalik korruptsioonijuhtum,“ selgitas Mart Raudsaar.
EALL vaeb justiitsministeeriumi poolt seaduseelnõule tehtud muudatusi kuni kuni reedeni ja esmaspäeval koguneb riigikogu õiguskomisjon uuesti asja arutama. Kui õiguskomisjonis jõutakse kokkuleppele, siis edastatakse eelnõu juba järgmisel nädalal riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks. Teise lugemise järel enam eelnõule muudatusi teha ei saa ja kolmandale lugemisele saadetakse eelnõu samal kujul.
Riigikogu täiskogus oli eelnõu viimati arutlusel aprilli algul, kui see läbis esimese lugemise.
