Eraautos käsiapteeki olema ei pea
Uus liiklusseadus sätestab, et mootorsõidukid, mida peetakse töötervishoiu- ja tööohutusseaduse järgi töökohaks, peavad olema varustatud esmaabivahenditega. See tähendab seda, et eraisikutele kuuluvatel ja eraisiku liisitud sõidukitel ei pea enam autoapteek varustuses olema ja sõiduki tehnoülevaatusel selle olemasolu ei kontrollita. Tegelikult on erasõidukid autoapteegi nõudest vabastatud juba praegugi, kuid enamik sõidukijuhte ei ole sellest kuulnudki. Kõik autod peavad aga olema nii nüüd kui ka edaspidi varustatud ohukolmnurga, toimiva tulekustuti ja tõkiskingadega. Helkurvesti ei ole varustusnimekirjas nõutud, kuid seda peab autojuht kasutama pimedal ajal valgustamata teedel sõidukist väljudes. Seega tuleks uuest aastast ka ohutusvest autosse osta.
Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul võiks apteek igas autos siiski olla. „Kui näiteks reisil või suvilas juhtute näppu lõikama või muul moel ennast vigastama, siis on plaastrid, sidemed ja haavapuhastusvahendid alati käepärast võtta,” soovitas Vane. Seda muret autojuhtidel aga pole, et tehnoülevaatusel vales mõõdus haaknõela või kaelalahase puudumise tõttu probleeme tekiks.
Sotsiaalministeeriumi teatel peetakse töökohaks neid autosid, traktoreid, roomikmasinaid, liikur- ja eritöömasinaid, mida töötajad kasutavad tööandja antud ülesande täitmisel. Seega peavad esmaabivahendid olema äriühingule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, mittetulundusühingule või sihtasutusele kuuluvatel või nende poolt liisitavatel sõidukitel. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul nõutakse esmaabivahendite olemasolu ka FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) poolt kasutataval mootorsõidukil, kui see auto on temale kui iseenda tööandjale vajalik tööülesannete täitmiseks. Sealhulgas määratletakse töökohana näiteks kõik müügimeeste kasutatavad sõiduvahendid ja firmajuhtide esindusautod.
Kui aga mootorsõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks on eraisik, siis ei laiene esmaabivahendite olemasolu kohustus neile sõidukitele isegi mitte siis, kui tööandja maksab töötajale isikliku auto kasutamise kompensatsiooni.
Arstimid on samad
Miks aga üldse peab asutustele kuuluvatel autodel olema erandina esmaabivahendid, kui reeglid ja ohud autoga liiklemisel ning juhendid esmaabi andmiseks on täpselt ühesugused kõigile liiklejatele, sõltumata sõiduvahendi omandisuhtest? „Kuna mootorsõiduki puhul on tegemist kõrgendatud ohuallikaga, siis võiks esmaabivahendid olla kõigil sõidukitel, sh eraautodel,” ütles Vabamäe ja lisas, et ametkonnad on sel teemal pidanud pikki arutelusid: kas mootorsõidukite eri liigid peaksid olema varustatud erinevate esmaabikomplektidega? Ühtsele seisukohale pole jõutud ning seetõttu rakenduski kohustus tagada esmaabivahendid ainult mootorsõidukile, mis on töötajale töökohaks tööandja antud ülesande täitmisel.
Auto esmaabipaki arstimite loetelu on püsinud 11 aastat muutumatuna (vt graafikut). Vabamäe sõnul on plaanis määrus üle vaadata ja viia vastavusse tänapäeva nõuetega. „Näiteks kehtiv regulatsioon näeb esmaabivahendina ette ka kaelalahast, kuid selle kasutamine eeldab oskusi, et mitte kahjustada abivajajat,” tõi ta näite vajadusest määrust muuta.
Esmaabivahendite olemasolu kontrollimine töökohaks nimetatud sõidukites on tehtud ülesandeks tööinspektsioonile. Sõltuvalt järelevalve tulemustest võib tööinspektor teha ettekirjutuse. Tulenevalt nõuete mittetäitmiste arvust kujuneb sunniraha suurus, mis pööratakse täitmisele, kui tööandja jätab ettekirjutuse täitmata. Ettekirjutuses ei tooda eraldi välja iga rikkumise nn hinda. Sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni (1282 eurot). Tööinspektsiooni andmetel on vähemalt FIE-de autodes esmaabivahendite olemasolu harva kontrollitud.
Esmaabi andmine liikluses kannatanule
•• Uue liiklusseaduse järgi on iga liikleja või sõitja kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust.
•• Kui häirekeskuse teavitamine liiklusõnnetuses kannatada saanud inimesest ei ole sündmuskohalt võimalik ja kannatanu juurde ei ole võimalik jätta abistajat, aga ka siis, kui liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese vigastused ei ole sellised, mis eeldaksid tema transportimist haiglasse kiirabiautoga, peab juht toimetama kannatanu võimalikult ohutul viisil lähimasse haiglasse. Teised liiklejad ja kaassõitjad peavad juhti ja kannatanut selles abistama.
•• Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni.
•• Esmaabi andmise koolituse peavad läbima kõik autokoolis õppijad enne liiklus- ja sõidueksami sooritamist.
