Ligi pooled ambulatoorse ravi arstid, õed ja hooldajad saavad miinimumtunnipalgast vähem raha.

Nii saab palgalepingus kaks aastat tagasi kehtestatud 75 kroonist vähem tunnipalka 43 protsenti perearstidest, eriarstidest, taastusravi-, kiirabi- ja hambaarstidest.

Palgauuringu korraldanud sotsiaalministeeriumi analüütiku Natalja Jedomskihh-Eigo sõnul kasutavad mitmed ettevõtjad võimalust maksta väiksemat palka, makstes sellele kohati juurde lisatasu.

“Kuna tervishoiuasutused toimivad nagu väikesed eraettevõtted, siis riik ei saagi neile öelda, kuidas nad peaksid saadud raha kulutama,” ütles Jedomskihh-Eigo.

Ambulatoorsetes tervishoi-uasutustes töötavate õdede keskmine põhitunnipalk oli tänavu märtsis 39 krooni, mis ongi palgalepingu järgi õe tunnipalga alammäär. Kõige kõrgemat põhitunnipalka (46 krooni) said hambaraviõed ning kõige madalam keskmine põhitunnipalk on taastusravi- ja perearstide õdedel ja kiirabis (36–38 krooni).

Omanikud võtavad dividende

Alamtunnipalgast vähem saab raha üle kolmandiku kõigist õendusala töötajatest.

“Kui küsisime, miks makstakse miinimumpalgast vähem raha, siis ütlesid paljud juhid, et nad just alustasid oma teenuse pakkumist ega suuda veel töötajatele suuremat palka maksta, kuna on vaja teisi kulutusi teha,” ütles Jedomskihh-Eigo. “Omanikud kasutavad võimalust raha dividendina välja võtta ning maksavad endale sellevõrra vähem palka, sest nii on neile soodsam.”

Miinimumist kõige vähem makstakse palka hambaravis, diagnoosiasutustes ning laborites ja verekeskustes. Aga näiteks hambaravis makstakse kohati tulemustasu patsientide arvu pealt ning seetõttu on tunnipalk väiksem.

Kui lisatasud maha võtta, siis saab 40–46 protsenti ambulatoorsetes raviasutustes töötajatest miinimumtunnipalgast vähem raha. Ambulatoorsed hooldajad ja abiõed saavad keskmiselt 28-kroonist tunni-palka.