Teede – ja sideminister Toivo Jürgenson: Peaminister viibis paar nädalat puhkusel ja on loomulik, et ajakirjandus tundis suurt huvi, mida arvab raudtee erastamisest puhkuselt tagasi tööle saabunud peaminister, kes pole mõnda aega selles küsimuses sõna võtnud.

Sellest siis teisipäevaõhtune peaministri avaldus, mis sisuliselt kordab riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni seisukohta – raudtee erastamisega tuleb jätkata, aga mitte iga hinna eest, aega selleks on 31. augustini, aga mitte rohkem, ning erastajate taust ning finantseerimisallikad peavad olema läbipaistvad ja usaldusväärsed. Toetan täielikult neid põhimõtteid, mida peaministri avaldus endas kannab.

Rahandusminister Siim Kallas: Peaministri avaldust ma ei kommenteeri. Rahandusministeerium on ohtudele varasemalt ka viidanud. Eks igas erastamises on alati omad ohud sees ja raudtee pole selles osas mingi erand.

Kas olete erakonna- või koalitsioonisiseselt omavahel arutanud raudtee erastamise negatiivseid stsenaariume? Arutelude tulemus?

Jürgenson: Ei vastanud

Kallas: Oleme arutanud küll.

Kuidas kommenteerite BRS-i siseseid väidetavaid lahkhelisid? Kas BRS on Teie silmis hakanud usaldusväärsuses kukkuma?

Jürgenson: Ei vastanud

Kallas: Ei ole kursis. Suhtumine ei ole BRS-i muutunud.

Kui oluline on Teie jaoks raudtee erastamiseks tuleva raha päritolu? Kui palju Te selle raha päritolust teate? Millist raha kasutatakse?

Jürgenson: Jagan täielikult põhimõtteid, mida peaministri avaldus endas kannab.

Kallas: Päritolu on oluline, aga pole kahtlust, et omanikud selle raha sissemakseks kokku saavad. Tahaksin aga teada, mis tingimustel saadakse raha investeerimiseks. Tänapäeval raha päritolu varjamiseks on väga väikesed võimalused.

Kui 31. augustiks ei ole BRS suutnud erastamist lõpule viia, milline on edasine stsenaarium? Mida raudteega ette võetakse?

Jürgenson: Kui BRS suudab 31. augustiks tasuda kogu Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate omandamiseks vajaliku ostusumma – miljard krooni – siis on erastamisprotsess lõppenud erastamisega, vastasel korral on selge, et Eesti Raudtee jätkab vähemalt esialgu 100-protsendiliselt riigi omanduses. Mis sel juhul edasi saab ja kas kuulutatakse välja uus erastamiskonkurss või valitakse mõni muu lahendus Eesti Raudtee edasiseks arendamiseks, sõltub juba otsustest, mida saavad teha Erastamisagentuuri nõukogu, valitsus või riigikogu. Minu isiklik seisukoht on, et uut erastamiskonkurssi ei tuleks välja kuulutada.

Kallas: Siis jääb raudtee veel mõneks ajaks riigi omandisse.

Mis juhtub eelarvega, kui erastamisest ei tule miljardit? Kuhu kõnealune miljard plaanitakse suunata?

Jürgenson: Raudtee erastamisest laekuv raha ei ole mõeldud eelarve täitmiseks, see raha jaguneks erinevate fondide - näiteks eluaseme fondi, regionaalarengu sihtasutuste ja teiste vahel.

Kallas: Eelarve pole selle tuluga kunagi arvestanud. Raha läheb stabiliseerimisreservi, omandireformi reservfondi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse.

Mis Te arvate, kas erastamiseks kogutav raha pärineb BRS-i osanikelt?

Jürgenson: Rahvusvahelises mastaabis pole tegemist nii suure summaga, nii et arvan, et raha pärineb osanikelt.