•• Venemeelsete poliitikute suust kostab üha uusi nõudmisi ning põhinõue on, et Eesti valitsus ja rahvas peaks nende ees vabandama. Kas on põhjust vabandada?

Mina ootan juba kaua aega Venemaa käest vabandust ja eel-kõige seda, et nad ka enda rahva ees vabandaksid. See oli totalitaarne reÏiim, mille all kannatasid kõik. Või miks Venemaa kõi-gepealt ei tegele oma asjadega? Praegu on rünnak Eesti kui suveräänse riigi vastu. Nüüdisajal ei toimu enam rünnakuid sõdur sõduri vastu, vaid hoopis teisel tasemel. Kübersõda on ka sõda!

•• Sõda?!

Jah. Kui hakatakse häirima ühe suveräänse riigi toimimist kü-berruumis, siis see ei ole mingi sõbralik suhtumine.

•• Kas see on rünnak vaid Eesti vastu?

See on minu meelest rünnak teistmoodi mõtlemisviisi vastu. Et on suveräänsed riigid, ka need, kes olid endise Nõukogude Liidu osad. Venemaa ei ole siiani saanud lahti tundest, et see riik on tema oma.

•• Millist rolli võiks ja peaks riigikogu praegu kandma? Nii kriitilist seisu pole Eestis olnud.

Nii kriitilist seisu pole tõesti olnud. Kõik riigikogu fraktsioonid on infotunnis sõna võtnud ja enamik fraktsioone toetas valitsust. Olen selle vastu, et hakata praegu riigikogus tegema arutelu olukorrast riigis. Kui puder veel keeb, siis võivad emotsioonid mängima hakata. Kui praegu võtaksime riigikogus vastu pöördumise, siis võime lõheneda.  Meil on väga palju asju, mille üle mõelda. Kas või see, kuivõrd kaitstud või kaitsetud me oleme tänapäevaste asjade vastu nagu küberrünnakud.

•• Mismoodi täpsemalt peaks riigikogu toimima? Kas peate õigeks toimunu analüüsimiseks parlamendikomisjoni loomist?

Põhjalik analüüs on vajalik ja ka komisjoni ei välista. Aga see saab tulla vaid siis, kui olukord on lahenenud. On vaja kõik läbi ana-lüüsida ja seda koos valitsusega.

•• Mida on riigikogu viimasel kahel nädalal teinud? Kas teil oli vaikiv kokkulepe, et riigikogulased liiga palju sõna ei võta?

Kokkulepet pole olnud. Olen ise  palju esinenud ja minuga on ühendust võtnud teiste riikide parlamentide esimehed. Aktiivselt on suhelnud nii väliskomisjon kui ka Euroopa Liidu asjade komisjon, aga ka riigikogu ase-esimees Kristiina Ojuland. Hea kolleeg Peeter Tulviste ütles, et ta ei näe intervjuude lõppu. Me esineme väga palju väljapool Eestit ja peame seda väga oluliseks. Kuid te teate ju, et meil on ka osa riigikogu liikmeid, kellel on hoopis teistsugune arvamus.

•• Seega ei ole mõtet õli tulle valada debatiga parlamendis?

Ei ole mõtet praegu kiirustada. Me peame analüüsima ja tuleb selgeks teha, kas Eesti riigikogus soovivad kõik erakonnad, et meil oleks sõltumatu Eesti riik.

•• Väga karm küsimus!

See on karm küsimus, aga välis- ja julgeolekupoliitika peavad olema erakondadeülesed. Peame aja maha võtma ja arutama väga tõsiselt, kas me kõik soovime ühte. Või mõtleme kogu aeg, et need on minu või sinu valijad ja kuidas tulevastele valimistele minna. Riigi julgeolek peab olema tagatud ja praegusel momendil oli riigi julgeolek ohus.

•• Kas oli ka teemaks, et riigikogu peaks kogunema?

Milleks oleks pidanud riigikogu kogunema? Me kõik olime pidevalt kontaktis. Vähemalt riigikogu juhatusel oli kõik kogu aeg teada ja ei oleks probleemi olnud riigikogulasi kiiresti koguda. Ei olnud mõtet tegutseda paanilisel viisil. Valitsus hoidis olukorra kontrolli all.

•• Valitsuse populaarsuse tõus võib peaministrit vaid innustada. Seepärast on parlamendi roll edasiminekul eriti oluline. Või kuidas teie arvate?

Valitsusjuht peabki olema veendunud, et ta on teinud õigesti. Kõige hullemad on valitsusjuhid, kes iga päev ise juttu räägivad. Küllap on paljudel praegu sisemine tõehetk ja otsitakse vastust küsimusele, mis ja miks juhtus. Aga parlament tuleb kindlasti tagasi selle teema juurde, kui jõuame rahulikumasse staadiumi.

•• Mis te ise oleks pronkssõduriga teinud?

Oleksin teisaldanud mullu suvel.

•• Siis ei olnud valitsust, kes seda teinud oleks!

Hakkasin sellele mõtlema, kui pronkssõduri juurde ilmusid punased lipud. Kartsin, et eesti või vene ekstremistid oleks selle õhku lasknud. See võimalus oli mõlemalt poolt võimalik. Leidsin juba siis, et selle kuju koht on kalmistul, mitte siin linnakäras.

Mis te nüüd oleks teinud?

Mul oli tunne, et 9. maiks kavandati väga suurt meeleavaldust. Seda oli näha, kui suurelt see läks läbi Vene meedias. See oleks võinud viia eesti ja vene kogukonna tõsisele kokkupõrkele.