Erki Noole vigade parandus: kuus valearusaama kooseluseaduse kohta rahvasaadiku teleesinemises
Eile TV3 eetris olnud saates „Kolmeraudne” sättis saatejuht Mihkel Raud vastamisi kaks riigikogulast, Reformierakonna liikme Valdo Randpere ja IRL-i liikme Erki Noole. Ägeda vaidluse käivitamine on hilisõhtuse jutusaate leivanumber – see ka saate tegijatel eile õhtul kahtlemata õnnestus –, ent tuure üles võtvad saatekülalised võivad faktid ära unustada. Nii triivis kooseluseaduse üle debateeriv Nool eile õhtul tõest kohati üsna kaugele.
Eesti Päevaleht püüab IRL-i fraktsiooni liikmele appi tulla ja teeb vigade paranduse.
**Erki Nool: „Isegi riigikogus, kui allkirjade [kooseluseaduse eelnõu toetuseks] kogumine käis, siis ju räägitakse mitte kui homoseksuaalide abielu registreerimisest, vaid vabas abielus olevate paaride juriidilisest kaitsest, mis on tegelikult jama ja vale. Kui keegi tuleb sellise seadusega välja, siis räägime asjadest.”
Riigikogus tõepoolest ei räägita samasooliste abielu registreerimisest, sest abielu jääb mehe ja naise vaheliseks institutsiooniks. Kui justiitsministeerium 2009. aasta lõpus eri huvigruppidelt arvamust küsis, siis vastasid seksuaalvähemuste esindajad, et samasooliste abiellumise võimalus pole neile üldse oluline. Küll aga on tarvis seadusega tunnistada samasoolise paari kooselu.
Registreerimata koos elavad (nn vabaabielus) paaride varasuhted on üldjoontes tõesti reguleerimata, kui nad just eraldi notari juures neid sätestamas pole käinud. Registreerimata elukaaslane ei ole õnnetuse korral oma partneri pärija. Kui elukaaslane haiglasse satub, ei pruugita mitteametlikule partnerile lähedase kohta infot anda. Ehkki heteropaaride puhul suudetakse ehk sel puhul (aga see pole garanteeritud) läbi sõrmede vaadata, on Eesti ühiskonnas konkreetseid näiteid, kus inimestel on lähedase kohta info saamist takistatud. Hiljuti rääkis Postimehele ja ETV saatele „Ringvaade” oma loo ajakirjanik Rain Uusen.
Kui Nool tahtis öelda, et eelnõu peaks lihtsa ja loogilise pealkirja „Kooseluseadus” asemel kandma nime „Homoseksuaalsete paaride kooseluseadus”, siis samahästi võiks perekonnaseaduse esimene peatükk kanda pealkirja „Heteroseksuaalse abielu sõlmimine”.
**Erki Nool: „Räägime avatud kaartidega: kas Eesti ühiskond on valmis, et kaks homomeest adopteerivad lapse lapsekodust?”
Kooseluseaduse eelnõu ei anna võimalust paaril koos lapsendada.
Eelnõus on lapsendamise teemaline paragrahv selline:
§ 16. Registreeritud elukaaslase suhtlusõigus ja õigus lapsendada
(1) Registreeritud elukaaslane võib kohtult taotleda teise registreeritud elukaaslase lapsega
suhtlemise korra kindlaks määramist perekonnaseaduse § 143 lõike 4 alusel.
(2) Registreeritud elukaaslane võib kohtule esitada lapsendamisavalduse teise registreeritud
elukaaslase lapse lapsendamiseks.
(3) Lapsendamisele kohaldatakse perekonnaseaduse teise osa üheteistkümnendas peatükis
sätestatut vastavalt.
Homoseksuaalsetel inimestel on ka praegu võimalik lapsendada, ent nad saavad seda teha vaid üksi, mitte partneriga koos. Tasub meeles pidada, et lapsendamise protsess võib aastaid aega võtta ja selles, et täiskasvanule võib lapse üldse usaldada, jälgib terve hulk ametnikke.
Lapsendamiste arv on väike – mullu lapsendati Eestis 114 last. 2012. aastal toetas samast soost elukaaslaste õigust partneri last lapsendada 35% Eesti elanikke, 14% ei osanud midagi arvata. Teoreetiliselt võib Noolel ka õigus olla: kui üks elukaaslane läbib lapsendamise pika reeglite ja protseduuride rägastiku (mh teevad lastekaitsetöötajad ka kodukülastusi) ja saab lapsevanemaks, oleks kooseluseaduse järgi tema elukaaslasel võimalik omakorda last lapsendada.
**Erki Nool: IRL ei olevat kooseluseaduse arutelus osalenud
Nagu eespool viidatud, analüüsisid riigiametnikud juba 2009. aastal, kuidas eri huvigrupid samasooliste kooselu seadustamisse suhtuksid. Tollane vastus oli selline:
„Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon esitavad järgmised seisukohad:
- IRL ei toeta samasooliste isikute vahel abielu sõlmimist või partnerlussuhte riiklikku reguleerimist.
- IRL ei toeta täiendavat partnerlussuhte riiklikku reguleerimist ka mehe ja naise vahel, kuna soovi korral on mehel ja naisel valikuvabadus sõlmida abielu. Teevad ettepaneku täiendavalt analüüsida laste õiguste ja heaolu tagatust ja laste õiguste ning heaolu täiendava tagamise võimalusi sellistel juhtudel, kus last ei kasvata tema koos elavad bioloogilised vanemad. Pakuvad selles osas koostööd.”
Tasub tähele panna, millele täiendav partnerlussuhte reguleerimine viitab – 2009. aastal olid IRL kooselu registreerimise ja selle faktilise tunnustamise vastu. Kui koos elatakse, siis abiellutagu! Ent IRL-i sel esmaspäeval esitatud kooseluseaduse alternatiiv tähendab ikkagi, et koos elavad mees ja naine on faktiliselt abikaasad. Seega on IRL „suurema kurja”, kooseluseaduse hirmus oma põhimõtteid ikkagi muutunud.
Praeguse kooseluseaduse eelnõu ühe hiljutise variandi puhul oli algatajate hulgas ka IRL-i fraktsiooni liige Liisa-Ly Pakosta, kes nüüd on end eelnõust pigem distantseerinud. Ent IRL-i liige Eerik-Niiles Kross on seaduse vastuvõtmist toetama.
**Nool: „See on täpselt [abieluga] samamoodi: kaks inimest peavad minema kas siis notari või mida iganes, ametniku juurde, kellel on õigus registreerida.”
Kooselu ja abielu registreerimine päris samamoodi ei käiks. Abielu saab praegu ja edaspidi sõlmida perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku juures (kõigil vaimulikel abielu sõlmimise õigust siiski pole). Ametniku või vaimuliku ees tuleb mehel ja naisel öelda oma abiellumistahte kinnitamiseks „jah”.
Kooselu saaks tulevikus registreerida vaid notari juures.
**Nool: „See kooseluseadus ei muuda täpselt samamoodi mitte midagi: suren ära, ei juhtu mitte midagi, seda teavad kõik.”
Enne Noole seda kommentaari märkis Randpere, et vabaabielus olles pole inimesed üksteise pärijad. Kui kooseluseadus vastu võetakse ja elukaaslased kooselu registreerivad, siis pärimise loogika siiski muutuks:
§ 17. Registreeritud elukaaslaste pärimisõigus
(1) Registreeritud elukaaslased on teineteise seadusjärgsed pärijad. Seadusjärgne pärimisõigus
ei kohaldu, kui pärandaja oli enne oma surma taotlenud kooselulepingu lõpetamist või andnud
kooselulepingu lõpetamiseks notariaalselt tõestatud nõusoleku;
(2) Registreeritud elukaaslased võivad kooselulepinguga seonduvalt sõlmida vastastikuse
testamendi. Vastastikusele testamendile kohaldatakse pärimisseaduse kolmanda peatüki teise
jao kümnendas jaotises sätestatut.
**Nool: „Me teame täpselt, mis on järgmine etapp… Mulle on erinevad juristid helistanud…” Randpere: „Et järgmine etapp on abielu?”
Nool: „Muidugi!”
Randpere: „Mine selgeltnägijate tuleproovi, mitte siia saatesse!”
Nagu eespool viidatud, pole huvigrupid üldse abielu soovinudki.
Üks viimaseid avaliku arvamuse uuringuid homoseksuaalide õiguste ja neisse suhtumise kohta tehti 2012. aastal. Tulemustega saab tutvuda siin. Riigikogulaste esitatud kooseluseaduse eelnõu on siin.
