Esindusväljaku tulevik näib tume
Vabaduse väljak muutub kaua-oodatud ümberehituse tulemusel järgmise aasta lõpuks jalakäijate alaks, mille trepistikust loodab linnavõim ahvatlevat kogunemiskohta.
Samal ajal puudub linnavõimul väljaku tulevikust selge ettekujutus ja ideid alles otsitakse.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul käib parasjagu tööprojektide koostamine, väljaku uuendamist alustatakse märtsis-aprillis. Esmalt ehitatakse arhitektuuribüroo Alver & Trummal lahenduse järgi ja aktsiaseltsis SWECO Projekt koostatud projekti alusel väljaku alla autoparkla esimene etapp.
Praegune 149-kohaline parkimisplats suletakse järk-järgult ning kui kõik läheb kavakohaselt, ei tohiks 150-kohalise maa-aluse parkla rajamine liiklust häirida. “Tööd algavad võrkude ümbertõstmisest. Alustatakse väljaku sellest küljest, mis jääb vastu Jaani kirikut,” ütles Aas.
Põhitöid on kavas alustada augustis. Edasine töötempo sõl-tub juba arheoloogilistest leidudest, väljaku valmimise tähtajaks on seatud 2009. aasta teine pool. Väljaku kujundamisele seab piiranguid see, et tegemist on riiklikult tähtsa tseremooniapaigaga, kus korraldatakse aastapäevaparaade ja asetatakse pärgasid Vabadussõja samba jalamile.
Mis muudab avara väljaku linlasele ja linnakülalisele koduseks? Moskva kohviku ette tulevad abilinnapea sõnul vabaõhukohvikud, Kaarli puiestee sõidusuundade keskele parkimiskohtade asemele maa-alused äripinnad, samuti kohvikud, kuhu läbi klaaskatuse langeb päevavalgus.
Eeskujuks on Rakvere
Väljaku üks olulisemaid kujunduselemente on trepistik, millest osa on mõeldud käimiseks ja osa istumiseks. Päikselise ilmaga on trepistik tõenäoliselt mõnus istumiskoht, avaldas abilinnapea lootust. Puhkekohtade lisamiseks on kavas väljakule tuua pinke ja üritusteks teisaldatavat konteinerhaljastust.
Riiklike tseremooniate kõrval hakatakse linna esindusväljakul korraldama näiteks tudengipäevade pidusid, noorteüritusi ja muid kultuuriüritusi, mille otsimise eest seisab hea kultuuriväärtuste amet. Ameti juhataja Anu Kivilo sõnul ei ole mõttetalguid veel peetud. Aas vihjas siiski, et “kogu aeg on otsitud kohta, kuhu võiks teatud päevadel panna vaateratta, kui on linna üritused, vanalinna päevad või Tallinna päev”, ning tõmbas paralleeli Rakvere keskväljakuga, kus pidevaid üritusi ei toimu ja mis ometi on atraktiivne.
Arhitektid kiidavad väljaku moodsat ilmet
•• Arhitektide liidu esimees Ülar Mark: “See on esimesi autovabasid väljakuid Tallinnas, urbanistlik väljak. Kaarli puiestee alt läbisaamine on tehtud ohutuks ja lihtsamaks. Tegemist pole Viru keskuse moodi kitsaste tunnelkoridoridega – tunneli asemel tuleb laiem läbipääs, mis pole ahistav ega ebameeldiv. Suur väljak on vajalik, kui keegi tahab palagani teha, sest linn on paljuski teiste vaatamise ja enese näitamise koht. Uuel väljakul on kõik nüüdisaegse linnaruumi mõõt-med, seal on erisuguseid võimalusi olla, rula ja rulluiskudega sõita, on ruumi. Vanainimesed saavad istuda ja nautida noorte pulbitsevat energiat. See tuleb teistmoodi väljak, kui on Raekoja plats, ja loodame, et inimesed võtavad selle omaks.”
•• Eelmine linnaarhitekt Ike Volkov: “Kunagi oli konkurss ja võidutöö, millest on võrdlemisi palju kärbitud ja jäetud alles utilitaarsed elemendid. Aga ma pooldan ettevõtmise lõpuleviimist. Parkla on kindlasti vajalik, kuid ma ei tea, kuidas hakatakse kasutama treppe. Põhimõtteliselt on õige, et tuleb ühendada vanalinna ümbritsev haljaskoridor, et kitsas tunnel Kaarli puiestee all muutuks avaramaks ja valgusküllasemaks. Väljaku liigendamiseks peaksid sinna tekkima linnadisaini elemendid alates istepinkidest ja laternatest kuni haljastuseni. Loodan, et võimekas arhitekt Andres Alver paneb sellele oma õla alla.”
