„Näiteks on 14-aastasel poisil mopeed ja ta sõidab sellega. Teine, pool aastat noorem, kellel veel lube pole, tahab ka proovida ja jääb vahele,” tõi Eesti autokoolide liidu juhatuse esimees Enn Saard näite. Noor poiss ei saa siis enam aasta jooksul pärast trahvi maksmist mopeedijuhiluba teha. „Kõik teised sõidavad, aga tema ei saa. Siis sõidabki niisama ja jääb jälle vahele. Või jääb näiteks hiljem suitsetamisega vahele.” Aeg esimese juhiloa tegemiseks lükkub aga iga uue rikkumisega aasta võrra edasi.

See, mis väärtegu toime on pandud ning kas see on seotud liikluskäitumisega või mitte, pole oluline ning nii võibki juhiloa tegemine jääda näiteks puuduva suitsuanduri või ka avalikus kohas alkoholi pruukimise eest saadud trahvi taha. „Ma saan aru, et see mõte on kutsuda üles seaduskuulekusele, aga pigem ahvatleb see uuesti seadust rikkuma,” nentis Saard.

Kui paljud inimesed selle probleemi ees praegu seisavad, pole täpselt teada. Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul ei puutu maanteeamet selliste juhtumitega kokku iga päev, küll aga tuleb mõnel päeval juhtimisõigust taotlema lausa mitu isikut, kes kehtiva väärteokaristuse tõttu seda teha ei saa.