Maja taastati peale sõda kiiruga tol ajal kättesaadavate materjalidega, nüüd remontides ei või teada, kus lagi kaela kukub või sein laguneb.

Eesti Kontserdi asedirektor Aivar Mäe ütleb , et sõja ajal kukkus pomm lava ette, sinna pandi uus põrand, aga 14. reast edasi oleks järgmisel aastal põrand fuajeesse kukkunud. "Põranda ettenägematu remont võttis kaks nädalat. Selliseid ootamatusi tuleb vana maja renoveerimisel kuhjaga, aga Eesti Kontserdi remont on ikkagi graafikus. Takistuseks osutus ka üleujutus Euroopas, eile saabunud viimased toolidetailidki tulid hoopis Rootsi kaudu," selgitab Mäe. Laadimistöid jälgisid isiklikult üleeile hilisõhtul saabunud hispaania firma Figueras eksportmänedzher Clemens Porsche ja tehniline direktor Rafael Sancho.

Teatavasti lükkas hispaania tehas oma kollektiivpuhkuse kuu aega edasi, et valmistada Eesti Kontserdile 1000 ülimoodsat tooli. Saali avamisele 11. augustil tuleb ka Figuerase direktor, kes olevat peatselt Tallinnas kontserti andva Montserrat Caballé hea sõber.

Hispaanlased hämmastuses

Hispaanlased olid hämmastunud siinsest tööde teostamise kiirusest ja laitmatusest. "Me oleme töötanud igal pool üle maailma," väidab Clemens Porsche. "Et Tallinnas on nii head töömehed, kes täidavad ettekirjutusi suisa millimeetri pealt, oli tõeline üllatus. Oleme tööasjus esimest korda Baltikumis, kuna esimene kogemus on nii positiivne, loodame edaspidigi siin areaalis jätkata."

"Töömehed teevad hingega," muigab ehituse initsiaator Aivar Mäe heatahtlikult. "Töid teostava AS Fansa boss Jüri Niin on selle saali õhku ise sisse laulnud, ta on endine koorijuht."

Toolide konstruktsiooni autori Rafael Sancho sõnul on Eesti Kontserdi sammastega saal põnev ja raske ülesanne. Et tagada igalt poolt hea nähtavus ja läbipääs, on kerged ja vastupidavad, kokkukäivad metallkarkassil toolid, ideaalsed. Kogukas mänedzher Clemens Porsche näitab veenvalt ette, et kui enne pidi tooliridade vahel trügima ja kõhu sisse tõmbama, pääseb nüüd vabalt läbi. Toolide arv tõuseb 790-lt 1000-le, rõdul on viie asemel kaheksal astmel paiknevat rida. 20 minutiga muutub kontserdisaal balli- või konverentsiruumiks. Toolid sõidavad mööda parketi alla paigaldatud relsse ridade kaupa lava alla. Lava ise tuleb liigutatavate astmetega, seetõttu paraneb ka akustika.

Avatakse 10 päeva pärast

11. augustil kell 13 on saali pidulik avamine, kell 16 aga algab Neeme Järvi juhitud Suvemuusika festivali esimene proov. "Eks siis tulevad kriitilised pillimehed ja kuuleb esimesi arvamusi," on Aivar Mäe veidi murelik, "meie poolt on aga nii saali (toolide spetsiaalne helipeegeldav vaheriie) kui lava akustika vägagi läbimõeldud."

Esimene kontsert Estonia Kontserdisaalis on 16. augustil, esimene etendus teatri poolel 16. septembril. Kui kontserdisaali poolel oldi lausa päikeselised, tundus teatrimajas veidi murelikum, kuigi direktor Paul Himma väitis, et on täna märksa optimistlikum kui poolteist kuud tagasi enne tööde algust. Ei olda küll päris graafikus, aga muretsemiseks polevat põhjust. "Kuna kontserdisaal ja teatrimaja on ikkagi üks kompleks," selgitab Toivo Erilt, "on mõttekas teha lagede- ja katusetööd korraga - ühed kraanad, ühed materjalitellimised, ühed paigaldused. Et aga teatris ka remonti teha saab, selgus jaanuaris, alles siis algas projekteerimine ja tellimine. Ladustada meil materjale kusagile pole, kõik peab saabuma ajastatult. Liimpuitdetailid tulevad Põlvast, metall Saksamaalt. Estoonlased ootavad valitsuselt, et ei alustataks uute objektide doteerimist, vaid võimaldatakse lõpetada see pingeline ja aktuaalne ehitus."

"Enne talve tuleb katus peale saada," on Toivo Erilt kategooriline. Kogu projektis on ette nähtud valmis saada kammersaal, harjutussaal ja Eesti Kontserdi saali kohale tulev saal. Nende valmimine jääb tulevikku.

Oluline on ka heli- ja soojusisolatsioon, varem köeti lihtsalt õhku. Esmakordselt tuleb teatrimajja suur proovisaal, kus saavad koos harjutada koor ja orkester. Praegu on seal kõrgel lae all asuval ehitustandril küll tohutu hulk prahti, tellinguid, kile katuseks ja kahtlase väärtusega vanad müürid seintes.

Kired laemaali all

Kui aga personaliruumides pisiremont valmis, peaks saama teatri kunstiline kollektiiv tööle asuda. Mis palju vaidlusi tekitanud laemaalist saab, on veel lahtine. Teatriinimesed isegi pole ühel nõul - ühed väidavad, et kommunistlik temaatika ahistab neid, teised kehitavad õlgu. Toivo Erilt arvates peaks siis maha võtma ka kõik stalinismiaegsed arhitektuurilised detailid, näiteks viisnurgad. Paul Himma sõnul on maalist veel vara rääkida.

Evald Okas, kes on ainus elus olev Estonia teatri laemaali autor, ütles Eesti Päevalehele, et temal pole midagi selle vastu kui maal ka maha võetakse - kõik oleneb asjaomaste komisjonide otsusest.

Tehniliselt on võimatu otse laele tehtud maali koos krohviga maha võtta. Koostööd Richard Sagritsa ja Elmar Kitsega laemaali tegemisel meenutab vanameister Okas soojade sõnadega: "Meie tööd üleval tellingutel käisid vaatamas Ants Lauter, Gustav Ernesaks ja mitmed teised legendaarsed teatri- ja muusikategelased, mõnda kasutasime ka modellina. Kuid enamasti poseerisime vastastikku - maalil võib ära tunda nii mind kui Sagritsat."

HEILI VAUS