Estonia kaevanduse kustutustööd neelasid 5,8 miljonit krooni
Peaminister vastas riigikogu liikmete Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmiku ja Valeri Korbi poolt esitatud arupärimisele Estonia kaevanduse põlengu kohta ja leidis, et arupärijate poolt Eesti Energia kui ka Eesti Põlevkivi juhtkonna süüdistamine juhtimisvigades on alusetu.
Analüüsi veel tehakse, kuid esialgsete andmete kohaselt ei korratud 1988. aasta tulekahju vigu – ventilatsioon peatati ja isoleeriti põlenguala, need olid õiged otsused,“ rääkis Ansip. „Tol ajal olid lüngad ka juhtimisahelas, praegu midagi taolist ette heita ei saa. Olen veendunud, et mäepäästesalk tegutses professionaalselt ja olulisi etteheiteid ka neile olla ei saa.“
Ansipi sõnul eksiti vaid siis, kui arvati, et tuli on likvideeritud ja avati ala uuesti, mistõttu tuli kaevanduskäik uuesti veega uputada. „Kokkuvõttes oli selle põlengu kahjude ulatus kümneid kordi väiksem kui 1988 aastal,“ tõdes Ansip.
Peaministri sõnul piirduvad õnnetuse kahjud kustutustöödeks kulunud 5,8 miljoni krooniga. „Keskkonnakahjud on olusid arvestades minimaalsed ning klientidele kahju ei tekitatud, kuna kõik kohustused täideti, nii et majanduslikku kahju samuti ei olnud,“ ütles Ansip.
Valitsus ei näe peaministri arvates põhjust sekkuda juhtumi tõttu Põlevkivi juhtimisse ega ole arutanud Eesti Põlevkivi eraldamist Eesti Energiast.
10. oktoobri hommikul sai Eesti Põlevkivi mäepäästesalk teate põlengust Estonia kaevanduse konveierikäigus 9. paneelstrekil, kus süttis konveierlint. Tulekahju kustutamiseks pumbati käik vett täis. 15. oktoobril hakati vett välja pumpama, kuid käik süttis uuesti.Taassüttimise üheks põhjuseks oli tööprotsessi alustamisega käivitatud ventilaatorid.
