Algset valikut – 27 võimalikku Estonia uue ooperimaja asukohta – piirasid arhitektid kümmekonnani, märtsi lõpuks peaks selguma lõplikud eelistused. „Admiraliteedi bassein, linnahalli ümbrus, Nafta tänava ala – need piirkonnad on praegu tugevad kandidaadid. Tingliku piiri tõmbasime praegu Patarei vangla juurest,” sõnas Pere.

Kõik kaalutud asukohad jäävadki praegusest ooperimajast umbes 20-minutise jalutuskäigu kaugusele. „Lauluväljaku juures asuvad võimalikud krundid tundusid juba liiga kaugele jäävat. Ooperiteatriga väärtustatud võiks olla siiski linna tuum,” leidis Pere. Lisaks soovivad arhitektid ja rahvusooperi juhid, et uus hoone oleks keskkonnahoidlik ning – vähemalt osaliselt – rajatud taastuv­energia printsiipidele tuginedes.

Et uues asukohas kokku leppimine vaidlusteta mööduks, Pere ei uskunud, ta meenutas näiteks aastaid tagasi Kumu asupaigaga seotud debatti. Olukorda mereäärses linnaruumis muudaks põhjalikult Põhjaväila magistraali väljaehitamine. „Kui see lahendus lõplikult välja töötatakse, peaks inimesi eelistama autodele ja viimased peaksid olema suunatud maa alla,” viitas Pere inimsõbralikkusele.

Perega oli ühte meelt arhitektuurikeskuse juht Ülar Mark. „Põhjaväila lahendusena pakutud laia ja kiire maantee äärde uus ooperimaja kindlasti ei sobiks,” märkis ta. Samal ajal tõi Mark positiivsena esile, et linn, riik ja arhitektid on asunud juba varakult koostööle.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd leidis, et Põhjaväil dikteerib linnaruumi ja lõikaks ooperiteatri kesklinnast ära. „Samas vajavad inimesed autode ja ühissõidukitega ligipääsu, mistõttu vajadus mõistliku suurusega magistraaltänava järele on ikkagi olemas,” ütles ta.

Märgiline hoone

Rahvusooperi juhi Aivar Mäe sõnul võiks maja valmida 2018. aastaks. „Projekteerimine võiks aset leida 2013–2014, enne seda korraldame rahvusvahelise ideekonkursi. Maja ehitamine toimuks 2015–2018,” tutvustas ta praegusi plaane. Arhitektuurikonkurss oleks nii kutsutuile kui ka avatud. „Olen praegu juba pisut eeltööd teinud, rääkinud näiteks mitmete soome arhitektidega,” lausus Mäe. Kui head tööd ei tule, siis lükkub Mäe sõ­nul ooperimaja ehitamine edasi. „See peab olema märgiline hoone ja eks me kõik unistame Sydneyst,” ütles rahvusooperi juht.

Kultuuriministeeriumi ja riigikogu fraktsioonide toetus on Mäel tema enda sõnul olemas. Umbes kolmandik rahast loodetakse saada Euroopa Liidu tõukefondidest, hiljem muutuks rahvusooper Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi kaudu hoones rentnikuks. „Sarnaselt mitme teise Soome-Rootsi ooperimajaga, kes ise hooneid ei oma ning on rendi­positsioonis,” täpsustas Mäe.

Ajalugu

Ammune unistus – palju võimalikke asukohti

•• Rahvusooperile uue teatrimaja ehitamise unistust on teater hellitanud ammu, kuna 1913. aastal valminud hoone ehitati algul draamatükkide lavale toomiseks ja seetõttu ei peeta praeguse hoone akustikat muusikaetenduste jaoks sobivaks.

•• Sobiva asukoha suhtes pole siiani üksmeelele jõutud: õhku visatud idee ooperimaja laiendamisest kõrvalasuvasse Tammsaare parki on leidnud suurt vastuseisu.

•• Kõne alla on tulnud ka asukohad Kosmose kino ümbruses, sealhulgas kino praegune asukoht. Pärnu maantee kandis asuvatest kinnistutest on huvi pälvinud veel lastestaadion rahandusministeeriumi taga. 2006. aastal tuli kultuuriministeerium välja ideega, et ooperimaja võiks asuda Lasnamäel.

•• Rahvusooperi nõukogu esimees on Eri Klas. Nõukogusse kuuluvad Urmas Reinsalu, Indrek Saar, Imre Sooäär, Siim Sukles, Toomas Haldma, Madis Üüri­ke, Peep Lassmann, Riina Viiding, Eino Tamberg ja Ants Wõrk.