Raivo Kalle sõnul on pikas perspektiivis inimese ellujäämiseks oluline, et meie ümber oleksid taimed ja oleks harjutud neid kasutama. Foto: Anni Õnneleid

Raivo Kalle, te kaitsete täna maaülikoolis oma doktoritööd, mis lühidalt öeldes räägib sellest, milliseid meie maal looduslikult, ilma inimese külvamata-istutamata kasvavaid taimi on eestlased viimase 250 aasta jooksul osanud toiduks tarvitada. Milliseid taimi vanasti söödi, mida võib-olla praegu enam ei kasutata?

Baltisakslased pidasid rohkem lugu värskest taimsest toidust, eestlased ei teinud eriti värskeid salateid ega suppe. Eestlased ei kasvatanud sel ajal (18. sajandi lõpp, 19. sajandi algus – toim) ka palju köögivilja, kui välja arvata naeris ja peet. Aia liigirikkus tuli alles 20. sajandil. Enne seda söödi taimi siis, kui oli vajadus – kevaditi, enne uue vilja tulekut, kui toidust oli puudus. On tekste, mis viitavad, et enne ei mindud põldu äestama, kui umbrohud olid ära korjatud.

« Avalehele 50 Kommentaari
Loe veel: